Laanerindel muutusteta

Voi ehk siiski, moned muutused ikka vist on, kuidas votta. ma pole ju viimasel ajal vaga usin kirjutaja olnud ja suures jaos ma arvatavasti lihtsalt kujutan ette, et kuulujutud levivad hasti ja koik teavad koike.
juba hakkan natukene arevusse sattuma Eestisse tuleku parast. koguaeg ma ju motlen, et aega on veel kyll, aga nagu just kalendrit vaadates selgus, juhtub see juba 3 nadala parast. appi, mul pole isegi ylevaadet kodus toimuvast kohvri ja kotimajandusest, raakimata asjadest mida peaks varsti pakkima hakkama. kingad on esimene asi, mis pahe tuleb, aga akki on augustis juba eestis kylm ja ma vean taitsa ilmaasjata kaasa koik oma lahtised kingad? mul ju kinniseid pole. akki eestisse jaid Kaire panipaikadesse moned paarid kinniseid, voi on need juba ahjukytteks lainud? ja riided, mai tea ju kui paksuks ma veel lahen, hissand jumal, kui ilmad kylmaks lahevad mul pole ju yldse midagi selga panna!
teine paanika hakkab mul tekkima seoses koduloomadega. kui Mark septembris ka Eestisse tuleb, on meil vaja kodu- ja loomahoidjat. ja ilgelt usaldusvaarset. ma ei taha enam kuulda pakkumisi, et ma voin teil kord paevas koera jalutamas kaia. inimene, kes niimoodi arvab, pole ilmselgelt kunagi yhtegi koera omanud. ma ei saa ju koera ja kassi kolmeks nadalaks ihuyksi koju jatta, lootuses, et keegi neid kord paevas toidab ja jalutab. ja mis siis kui mingi orkaan tuleb? noh paar loomahoidja varianti tegelikult on ka praegu, aga need on koik sellised poolkahtlased. Mari, tule septembris Key Westi! siin on nii lahe ja tasuta korter elamiseks :).
tegelikult ma ju nii tahaks koera kaasa votta, aga isegi nii pisike shoti terjer kui ta ka on, on ta ikkagi 2 kilo yle lennuki salongi votmise normi. ja koera kaalule lisanduks ka veel koti kaal. kui lend laheks Miamist, siis raudselt yritaks lennujaamas moosida ja kui ei lubataks, laheks koer Markiga koju tagasi, aga yksinda New Yorgist valja lennates ei saa sellega paraku riskida.
paar nadalat tagasi oli Cosmol operatsioon ka, noh et ta enam nii isane ei oleks. tal oli paha komme toas jalga tosta ja teiste isastega liiga ylbe olla. ei tea veel, kas ta oma iseloomult ka leebub natuke, aga toas jala tostmise jattis jarele jube paar nadalat enne operatsiooni. vist tundis ette, et see tuleb, aga paraku oli juba liiga hilja. siin on varjupaigas kuskil kord kuus tasuta paev kui neid operatsioone koertele ja kassidele tehakse ja me olime jarjekorras juba aprillist alates. kyll nad unustasid meid ara ja siis arst ei saanud tulla ja niimoodi see asi venis ja venis. me ise kyll pabistasime, et akki tehakse mingi konveieri peal ja 5 minutiga ja ei tea mis kvaliteediga, aga yks koertekasvataja/treener rahustas meid, et temal on ainult positiivsed kogemused selle tasuta kliinikuga ja vaatama meie narveerimisele lakski ikka koik hasti. pidime kodus ootama kuni meile helistatakse, et voite jargi tulla. vahtisime iga 5 minuti tagant kella ja imelik oli olla ilma koerata. Cosmo oli muidugi suht uimane ja tusane ylejaanud paeva, aga jargmine paev juba ysna kobus. Mark arvas et Cosmol on nyyd hoopis teine pilk silmis ja et ta kunagi seda oppi enam oma koerale ei teeks, aga see on vist rohkem selline isaste solidaarsus. voibolla esimese nadala oli Cosmo kuidagi tagasihoidlikum, aga nyyd on ta kyll jalle tema ise. ylbitseb kassiga ja raputab innustunult oma piiksuvaid manguasju surnuks.
vahemarkusena: varjupaiga aia peal oli suur punane kiri, et palume koeri yle aia mitte visata, nurga taga on vastav hoiuruum juhuks kui varjupaik on suletud. ma ei kujuta ette, kui haige peab inimene peast olema, et koer yle 2 meetrise aia visata?
mul endal on ka koik bueno. kaisin just viimast korda arsti juures ja sain oma "haigusloo" koopiad ja toendi, et voib lennata. aga yldiselt pole se titevark mulle veel ikka kohale joudnud. et mina hakkan synnitama va? ja mis ma yldse selle titega peale hakkan? kuna mul mingeid vaevusi ka pole, siis tundubki koik vaga syrreaalne. ainuke asi, et mingi alien togib kohus pidevalt, ma ise arvan, et varsti voib minuga nii juhtuda:

arst ka alati imestas, et kuidas koik korras, et mingeid kaebusi yldse pole voi? kysimusi ka mitte? minu arstilkaigud olidki koik 10 minutit - ultraheli ja toiga nentimine, et ikka veel tydruk ja koik on normaalne ja korras. lapse soo sain muide juba 13. nadalal teada, arst lausa ytles, et kui poiss synnib, siis ostab mulle auto :).
pinda kaib ainult see, et koik metsikult muretsevad kogu aeg, et kuidas ma ennast ikka tunnen ja kas ma seda piimapakikest ikka jaksan ise kanda ja kas ma ikka vitamiine soon ilusasti. vitamiinide koha pealt ma sain ysna ruttu selgeks, et ainuoige vastus on, et muidugi soon. vastasel korral ei joua ohkimist ara kuulata. ja veel koik need kommentaarid, et issand kui vaike koht sul on ja siis koik arutavad mu kohu suuruse ja juurde voetud kilode yle ja meenutavad heldimusega kui suured kohud neil voi nende lehma lellepoegadel olid. ja koik kapivad mu kohtu koguaeg. ma kohe igatsen eestit, mul kyll kogemust pole, aga millegiparast ma arvan, et seal iga suva tuttav sind kohe kaperdama ei hakka.
vaike yleskutse ka selle peebindusega seoses, akki kellelgi on septembris kuuks voi pisut kauemaks laenata auto turvatooli ja vankrit ja reisivoodit ja vanni jms? et need on mul ju siin koik olemas, aga ei viitsiks neid hasti lennukiga edasi-tagasi vedada. aga kui kellelgi kasutult seisavad, siis laenaks hea meelega.