Sitajuttu kah vahelduseks

Hetk oli taiesti idylliline - mina arvutis, laps ilusasti porandal (diivanilaua taga) mangimas oma manguasjadega, kass rodul ja koer oma riiulis. kui akki tunnen, et konkreetne sitahais on. algul syydistasin kassi, et laisaks lainud teine, ei viitsi enam liiva peale kraapida - kassimaja on mul arvutilaua korval. siis aga hakkas koitma, et kass ju magab rodul ja pole juba tykk aega toas ringi liikunud. nii, miks siis ikkagi haiseb ja ramedalt pealegi? olin just pysti tousnud, et asja uurima minna, kui laua tagant roomas valja roomus ja kilkav laps, ise pealaest jalatallani si-ta-ne. hetkega fikseerisin, et riided on tal endiselt seljas, et ilmselt ta oma sitt see ei ole. mis jattis yhe syydlase - Cosmo. kes teadis vaga hasti, et ta syydi on ja oli sulandunud oma riiuli kaugeimasse nurka. vaatepilt, mis laua taga avanes oli vaga huvitav, vaip oli suures osas loomulikult omandanud pruuni varvuse, osa sitta oli Erini hoolika too tulemusena ka korporeeritud sygavamale vaiba sisse. ja me just pesime vaipa paar nadalat tagasi! manguasjad kenasti dekoreeritud ja moned armsad pruunid kaejaljed ka roduukse klaasi peal. tubli ja pohjalik too niisiis. no mis siis ikka, algatuseks laps vanni. vannis on ju monus muidugi, natuke ainult protesteeriti, kui ma kyynealuseid yritasin puhastada. onneks noustus Erin oma voodis mangima kuni ma vaipa pesin. hea et meil ainet oli jargi jaanud, konsentreeritumas koguses tegi see paris hea too. elagu keemia! ja kusjuures, ei olnud koeral koht korrast ara. ilmselt oli tal hommikusel jalutuskaigul targematki teha kui oma hadasid ja hiljem kui hada peale tuli, otsustas ta mind mitte segada ja oma asi vaikselt laua taga ara oiendada. kes seda oskas arvata, et lapse jaoks ju koerasitt oma olemuselt on ju plastiliin. voibolla kui ta suuremaks kasvab, oskab ta ka väikseid kujukesi sellest meisterdada.