Metsik öö

Paar paeva tagasi nagin unes, et mul oli mitu orantsi kassi ja yhe nimi oli Baal. olen vist toesti liiga palju Stargate'i vaadanud.
aga eile ohtul otsustas see mu ainumas kass uksest valja lipsata ja maja all Metsikut Elu elada. ega ma arvasin kohe, et ta seal maja all kykitab ja kuhugi randama ei julge minna ja kohusetundliku loomaomanikuna kaisin siis iga tunni tagant kassi maiustuste pakki krobistades ja kassi hyydes ymber maja tiiru tegemas. no kass valja ei tulnud ja ennast kuuldavaks ka ei teinud. muidu on ta ysna haalekas.
oosel kolme aeg sootsin Erinit ja kuna ma juba nagunii yleval olin, kaisin tiiru ymber maja ka. kassi ei nainud aga tuppa tulles nagin ukse korval seina peal vaikest albiino konna. ja kuna ma juba nagunii yleval olin, motlesin, et teen konnast pilti. oosel on ju hea, keegi ringi ei kola ja imelikult ei vaata kui ma seina pildistan. kuni siis ylevalt naabripoiss mu selja taga ytles, et tema kyll aru ei saa mida ma siin teen. ma ikka raigelt ehmatasin ja kokutasin, et tegelikult ma otsin kassi. no akki ta satub seda siin lugema ja saab teada, et ma paris sooda ei ole ja kell kolm oosel seina ega prygikotte ei pildistanud oma ukse taga. konna pildid kah valja ei tulnud, pean oma uue fotokaga veel kovasti arenema.
hommikul kaisin koeraga oues, ei pannud teda rihma otsagi, motlesin, et akki tuhnib kassi maja alt valja. ja tuhniski! olime juba ringilt tagasi joudnud ja hakkasime tuppa minema kui Cosmo trepi korvalt kassi valja meelitas. kassil oli toesti metsik oo olnud, kaelarihma oli ara kaotanud ja nina peal oli vaike kriim. lisaks sellele veel koht tyhi ja pissihada, esimene kaik toas oli oma liivakasti. nyyd tukub istudes oma soogikausi korval ja ootab kannatlikult, millal ma suvatsen lisa anda. tavaliselt nouab ta syya vaga valjuhaalselt, aga oised labielamised olid ilmselt vaga kurnavad. no ma lahen paastan ta nyyd näljasurmast.