Puhatud ja mangitud

Muidugi ma olen ammu juba Ft. Lauderdale'ist tagasi ja lennuk, kuigi raputas, ei kukkunud ka alla. lennuk iseenesest oli nii pisike, et ma algul olin ehmatunud kui sisse astusin. kui ma maletaks, kui suur oli saaremaa lennuk 10 aastat tagasi, siis vordleks, aga ei maleta kahjuks. hea tahtmise ja kyynitamise juures vois igatahes yle piloodi ola esiaknast ka valja vaadata sest ilusa paiksepaistelise ilma puhul ma istusin nii edasi kui tagasi soidul tapselt tiiva koha peal ja alla peaaegu yldse ei nainud. ja andke andeks onju kui lennuki esiakent mingi peene sonaga, mida mina ei tea, nimetatakse.
anyway, Ft. Lauderdale oli ilus ja rikas, eriti koik see piirkond mis kanalite aarde jaab. lennukiajakiri ytles et Ft. Lauderdale'i nimetatakse ka Ameerika Veneetsiaks, how original. ma mingi eriline kirjeldaja pole, nii et vaadake pilte parem. kui kanalist jahiga valja merele soita, siis jaab iga monesaja meetri jarel teele ette mingi sild, mis iga jahi jaoks eraldi ylesse tostetakse. autojuht ma seal linnas kyll ei tahaks olla :). aga ikkagi, iluz oli.
aga eriti muud peale tshillimise (Mer, ara naera) ma seal ei teinudki, ega alati ei peagi aktiivselt puhkama.