Sail away!

Eelmine nadal oli mul koige nomedam toonadal ever! nimelt olid siin mingid purjetamisvoistlused, no tegelikult paris suured rahvusvahelised voistlused. ja nagu ma eelmisest aastast hagusalt maletasin, on purjetajad koige ylbemad, matsimad ja odavamad inimesed yldse. taielikud maailma direktorid. tere ja aitah nende sonavarasse juba ei kuulu, kyll aga oskavad nad ylihasti vinguvas koneviisis tellimust esitada. (teaduparast tootan ma interneti kohvik/mahlabaaris, kui ma seda juhuslikult varem pole maininud.) kujutlusvoimet neil ka pole, sona juice bar vordub nende jaoks apelsinimahlaga. kuhu jaavad koik porgandid, peedid, sellerid ja muud koogiviljad? ja loomulikult apelsinimahla tellides nad peavad alati kysima, et kas see on ikka varskelt pressitud. no mis te nyyd, juice bar tahendab, et me myyme tehases pakendatud, pastoriseeritud ja sailitusaineid taistopitud mahla, daa! ja mitte mingil juhul nad sulle tippi ka ei jata, vahivad oma ignorantsete kalasilmadega su tipipurki ja topivad isegi tagasi saadud 16 senti omale taskusse. voi siis jatavad sulle 30 senti ja kindlasti ei unusta armulikult lisamata, et you can keep the change. aitah, parast lahen ja ostan selle eest endale midagi ilusat. yks mu hea igapaevane klient, kes jarjekorras ootas kuni ma mingile purjetajatebandele mahlasid tegin, ytles kova haalega kui purjetajad ilma tippi jatmata minekule asutasid, et ma peaks oma purgi peale panema sildi et "Tipping is not the town in China" ja selle igakord peale maksmist keset letti virutama. saime muidugi molemad kohe vihaste koordpilkude ja pobina osaliseks.
ka meie arvutid olid eelmisel nadalal imelikud, i s e kustutasid ara purjetajate failid, i s e panid hotmaili akna keset meili kirjutamist kinni ja i s e printisid valja koiki dokumente vahemalt topelt. selle yle ma tegelikult eriti ei imestanudki, sest on ju yldtuntud fakt, et arvutid on valja moeldud ainult purjetajatele s... keeramiseks. kusjuures, et te ei arvaks, et mina yksi virisen, siis ykskoik millise tuttavaga juttu tuli, koik neid ainult kirusid. eelmisel nadalal hakkas mulle isegi tunduma, et ma olen muutunud inimvihkajaks, aga onneks see nadal on toestanud, et enamik inimesi on ikka enamvahem normaalsed.
lisaks sellele purjetamise jamale jai mu tookaaslane Joel, kes tootab siis kui mina ei toota, haigeks. st, et ma tegelikult ei tea kas haigeks voi "haigeks". eelmisel nadalavahetusel ta vahemalt helistas, et on haige. mille tulemusena laupaeval oli kohvik kinni ja pyhapaeval ma pidin toole minema (mitte et oleks sunnitud, aga ma lihtsalt olen nii hea ja kohusetundlik inimene), mis mind kyll sugugi roomsaks ei teinud. viimane nadalavahetus ta isegi ei helistanud enam ja lihtsalt ei ilmunud reedel kohale, enda telefon oli tal muidugi valja lylitatud. ma siis tegin sydame kovaks ja ytlesin ylemusele ebaledes, et ma ka nadalavahetusel ikka toole ei tule. ma pean vist kuskile ei ytlemise kursustele minema, elu oleks poole lihtsam. parast oli ikka hea kyll tool rapsimise asemel kodus uneleda, varbakyysi lakkida ja koera kohvitseda. tana ilmus tyyp siis toole, mustad prillid ees ja pani segast, et tal oli palavik ja ta helistas kyll (kuhu? kellele?) ja et ta ei maleta midagi. kuigi ma tavaliselt usun inimestest ikka parimat, siis see kolas kyll nagu keys disease, st tyypiline Key Westi narko- ja alkohaigus. igatahes enam ta meil ei toota ja ma olen yksi kuni uus inimene leitakse. selle aasta jooksul, mis ma seal olnud olen, olen ma vist valja koolitanud vahemalt 6 "teisevahetuseinimest"... eks nais millise frukti otsa ma jargmiseks satun.