Synnipaev

Eelmine pyhapaev sai Erin aastaseks. paneb kohe vanainimese kombel soiguma, et kuidas aeg kyll lendab. alles ta oli väike vääks, kes ainult soi ja magas, nyyd aga on juba taitsa inimene. iseloomuga ja puha. hammustab mind kogu aeg, kaed ja jalad on mul koik sinikaid tais. ma juba natuke kardan teda, kunagi ei tea, millal poole kallistuse pealt jalle hambad sisse lyyakse. ja nii kui midagi teha ei lubata, hakkab pead vastu porandat koksima. siis hakkab muidugi nutma, aga kui naeb, et tast valja ei tehta, jatab jargi ja leiab endale uue tegevuse. viimase aja tegevused paraku ongi enamasti sellised, mida teha ei lubata. naiteks koera krobuskite veekaussi loopimine, sahtlitest asjade valjatirimine, kylmkapi tyhjendamine, teleka sada korda jarjest sisse-valja lylitamine jne. ja nii kui ma ta sealt tegevuse juurest ara toon oma manguasjade juurde, on ta seal samas algpunktis 5 sekundiga tagasi. ise veel kavalasti vaatab ka, et kas ma ikka naen. nii veel ka, et kui ma kuskilt kaugemalt ytlen, et ei tohi, siis vaatab ja naerab ja teeb edasi, aga nii kui ma sammu tema poole teen, hakkab ruttu eest ara pogenema ja tagaajamist mangima. koerasoogi osakonnale juba panime turvavaravad ette, kapile ka beebiluku, sahtlid veel ootavad lukustamist. seda kyll veel valja moelnud pole, et mis kylmkapi ja telekaga teha. lemmikmanguasjad ongi siiani koik puldid telefonid, kingad, hambaharjad, juhtmed ja muud imelikud asjad. oma manguasju tostab kastist valja ja natuke mangib ka, aga mitte eriti entusiastlikult. lemmiktegevus on veel ronimine ja diivani voi voodi peal ukerdamine, seda voib lopmatuseni teha. peab ainult valvel olema, et yle aare ei ukerdaks. onneks saab ta ysna hasti aru, kui aar hakkab tulema ja keerab jalad ilusasti ette, et maha minna.

edasi liikumine toimub veel siiamaani enamasti kapukil. kui on muidugi kuskilt kinni hoida, siis ikka pysti. oma synnipaeval hakkas amblikukondi harrastama - kaed maas aga polved ohus. vist oli oues kiviplaatidest teerada polvedele pisut karm. tana kyll aga tegi oma esimesed paar imelyhikest sammu, siis ehmus ja lasi jalle kapukile maha. ikka kindlam vark kui maa lahedal.
sonu ytleb ainult aitah ja emmemmmemme, see viimane siis tahendab enamvahem koike. pikad jutud muidugi podiseb maha omas keeles. peaks vist ise hoopis keeltekooli minema.
synnipaev laks muidu hasti. Erin sai synnipaevaks vett purskava basseini, milles ta nyyd iga paev suplemas kaib.

kylalisi meil ei kainud, sest teisi lapsi ma siin nagunii ei tunne ja ega yhe aastane ei saa veel synnipaevast tuhkagi aru. torti kyll soime ohtul. motlesin tykk aega, et mis torti teha ja otsustasin Pavlovat proovida. tuli taitsa hasti valja, eriti esimese korra kohta. naabrid tulid ka tordile ja kiitsid, nii et laks korda. yks kyynal tundus niru, siis panime 12 kyynalt hoopis, et yks iga kuu kohta. ja Erin tahtis muidugi kyynlaid puhumise asemel hoopis krabada.