Neoonsall

Kui nyyd jarele moelda, siis ma vist ikka olen natuke peast soojaks lainud. ma hakkasin nimelt kuduma. mooda blogisid kammides leidsin yhe laheda salli - Clapotise. veel rohkem mooda (kasitoo)blogisid kammides, avastasin et paljusid inimesi on haaranud Clapotise vaimustus: koik muudkui koovad salle koikvoimalikes varvitoonides. aga mitte mina, ma pole ju mingi kasitoomemm. ja yleyldse, 30 kraadise palavusega pole salliga nagunii midagi pealegi hakata. ja sellest mustrist ja inglise keelsest seletusest ma ka midagi aru ei saanud. ja meil siin pole normaalset longapoodigi. ja viimati ma yldse kudusin keskkoolis. krt, kus on internet, sonaraamatud, kudumisopetused ja online longapoed, ma pean hakkama salli kuduma! a kellele? ok, teeme siis oele, eestis on nagunii paari kuu parast talv jalle ja sall kulub ikka ara.
niisiis, koige pealt on vaja longa. kuna mul erilist kogemust pole grammide ja meetrite ymberarvutamiseks, otsustasin minna kindla peale ja hommata kudumisretseptis margitud longa. Lorna's Laces Lion and Lamb (miks ma kyll tahan lamb and rice kirjutada koguaeg), 3 tokki, varv Neon. varvivalik oli vahe problemaatiline, sest pildi peal ju varv soltub valgusest, aga kui kohale joudis oli vaga bueno. kohale joudis kusjuures kahe paevaga. siis ju vardaid ka vaja ja markereid ja mingit tapestry needle'it. kuna ma ei viitsinud sonaraamatust vaadata mis tapestry needle tahendab ja poodi joudes ma selle tapestry osa olin joudnud ara unustada, siis see jai ostmata kuna yhtegi tuttava kolaga noela lihtsalt ei hakanud silma. parast selgus, et tegemist on tavalise omblusnoelaga :) ja selle asenduseks kolbab sama vabalt ka vaba kudumisvarras. poes olin ma juba varrastest nii ohinas, et markerid laksid yldse meelest, aga tegelt saabki ilma nendeta ka vabalt hakkama.
kudumine hakkab onju silmuste loomisest, arvate et ma siis maletasin kuidas see tapselt kais. onneks on netis yks tore lehekylg kus on vaiksed videod erinevate silmuste kudumisest ja isegi mina sain aru kuidas asi kaib. igatahes hakkas asi edenema ja polnudki nii keeruline kui alguses tundus. esimese kahe paevaga kudusin kohe esimese toki longa ara ja sain randmeradikuliidi. vaike matemaatiline tehe ytles, et kudumisretseptis mainitud 3st tokist jaab igatahes vaheks. no eks siis teen nii pika kui longa jatkub, juurde vist ei hakka tellima.
Cosmo ka andis oma panuse, kyll mitte kudumisse vaid harutamisse. kui dushi alt tulin, siis oli kudum diivani pealt keset porandat veetud ja mitu head rida yles harutatud, muidugi hea et ainult harutatud mitte naritud. voib isegi arvata kui monus on silmuseid ylesse korjata. aga ta edeneb siiski.