Tulnud koer

Eile riisusime oues kui akki aia tagant yks mees kysis, et kas me juhuslikult ei tunne seda valget koera, kes juba tund aega olevat meie maja taga oleva hotelli parklas edasi-tagasi kainud. mees oli selle hotelli tootaja, ysnagi noutu. me koera ei tundnud, aga arvasime, et muidugi me voime koera enda juurde hoiule votta ja helistada varjupaika ja muudesse kohtadesse. kuts oli pisike, valge ja sobralik. pika ja koheva karvaga, ma arvan et shitsu. kaelarihma ei olnud, aga karv oli puhas ja kammitud, nii et naha oli, et selle koera eest on hoolitsetud. ja jooksuaeg oli tal ka. Cosmole ta igatahes vaga meeldis, jooksid koos aias roomsalt ringi. helistasin varjupaika, aga neile polnud veel keegi teatanud sellisest kadunud koerast. naaber tootab loomakliinikus, nemad seal ka polnud midagi kuulnud. motlesin siis, et peab vist moned kuulutused tegema ja ymbruskonda yles panema. aga niikaugele ma ei joudnudki. olime veel endiselt oues, kui mooda soitis yks rattur, kes siis akki meie varava taga jarsult pidurit pani. oli vaga ahmi tais, kui kysis, et kas see valge on minu koer ja vaga roomus, kui selgus, et polegi. tuli valja, et kutsi nimi on Lola ja ta oli lahedal asuvast loomapoest pogenenud, mingist imevaiksest uksepraost enda valja pressinud. no jooksuaeg ja loodus kutsus ilmselt. ja mitte selles mottes, et teda seal myydi, vaid nad hooldavad ka seal koeri. oligi ju naha, et ta on varskelt pestud ja kammitud. sinna loomapoodi minek oligi tegelikult mu jargmine mote. parast naaber ytles, et see on juba vahemalt teine kord, kui sealt hoolduses olev koer on plehku pannud. vahemasti loppes see seiklus Lolale onnelikult, eks muidugi paari kuu parast selgub, kas Lola ka mone karvase Don Juaniga joudis kohtuda.