Lepatriinude jooksuaeg

Tegime tana valjas aiatoid, kui sattusin ebasyndsalt kaituvate lepatriinude peale. voi noh, mis aiatoid. loikasin teerajale kasvavaid oksi ja istutasin kaktuse ymber. ja Mark pani joulutulukesi ylesse. ja Erin tassis kive yhest kohast teise, soi mulda ja kais perioodiliselt naabrite veranda peal kuuseehete purunemiskindlust kontrollimas.


ja mina veel uurisin kuidas muru kasvab. me nimelt tapsime umbrohtu tagaaias, mille tagajarjel kadus kaunilt roheline umbrohuvali ja jargi jai must maa. moned nadalad tagasi kylvasime muruseemet, aga nagu kiuste, kuni eelmise nadalani ei tulnud mitu nadalat jarjest piiskagi vihma ja minu igapaevane kohustus Erini lounauinaku ajal oli muru kastmine. lounauinaku ajal selleparast, et iga kord kui ma muru hakkan kastma ja Erin ka oues on, lopeb see labimarja ja yleni porise Eriniga. ja siis mul tekkis paranoia, et see muru ei hakkagi kunagi kasvama. aga no ikka hakkas lopuks, nyyd juba lausa rohetab kohati. pohimotteliselt olen mina kui muru-uurija praeguseks kursis iga ainumase uue muruliblega mis on nina mullast valja pistnud.

see on Hoppy, kes on dzhunglis valvel. nimelt hakkas meil kass varsti peale siia majja kolimist ouekassiks. algas see nii, et igal voimalikul ja voimatul hetkel hakkas ta ukse vahelt valja lipsama. no see komme oli tal juba eelmises kohas eladeski. alguses oli ta rumal, jai kohe ukse ette muruliblet narima, nii et saime ta kinni pyyda ja tagasi tuppa tuua. siis aga muutus ta kavalamaks, sai aru, et kui ta paar sammu kaugemal poosas oma muruliblet narib, siis nii naljalt me teda katte ei saa. ega ta kuhugi kaugemale ei julgenudki minna, konutas seal poosas hea tykk aega, kui valja tuli, siis viisime ta tuppa. aga peagi muutus ta muidugi julgemaks ja uuris kogu oue labi ja nyyd juba kaib naabri muru pealgi lebotamas ja tuvisid vaatamas. tana juba Mark syydistaski teda tuvi surmas - leidsime tagaukse juurest linnusulgi, palju kohe. Mark siis arvas, et nyyd on kass naabrite kuuri katuselt tuvi katte saanud ja ara soonud. mina arvasin, et kui verd pole ja laipa pole, siis ei saa Hoppyt veel milleski syydistada ja kui kass valja ilmub, eks siis on naha, kas verd tilgub suunurgast voi ei. leidsime kassi naabriaiast lebamast, puhas nagu muiste, ei tea see loom tuvipraest midagi. seega tuvisulgede mysteerium on praegu veel lahendamata.