Easy Living: Vihmapaev

25 November 2009

Vihmapaev

Tana on terve paev vihma sadanud ja me oleme suht tubased olnud. Korra ikka kaisime Erini noudmisel ka oues vihma kaes. Sadas paris kovasti ja Erin oli pildi tegemise ajal natuke ehmetunud, aga parast muidugi ei tahtnud enam tuppa tulla.

Nagu naha, votsin ma ka blogi kirjutamise natuke kasile. Mul koguaeg tegelikult kipitab, et kirjutaks, aga ma alati motlen selle kirjutamise suuremaks kui see tegelikult on. No et ma kirjutan kui Erin lounat magab, aga siis tuleb tuba ara koristada ja siis mulle tundub, et enam ei joua, sest nagunii arkab Erin kohe ylesse. Voi et ma kirjutan kui Erin on ohtul magama lainud, aga siis ma olen kas ise liiga vasinud voi tuleb juhuslikult telekast midagi vaadatavat. Mul on see kirjutamise katte votmine nagu autoga soitmine kui pole ammu seda teinud - motled yle ja pabistad, et kuidas see vasakpoore valja tuleb voi et akki peab parkimiseks tagurpidi boksi tegema, aga kui soitma hakkad, tuleb valja et pole midagi hullu.

Nyyd siis sai Erin lopuks ööd magama, eriti kiire protsess see meil ka pole. Iga paev keskmiselt nii poolteist tundi veedan ma Erini korval voodis lebades ja ta magama jaamist oodates. Lounaajal laheb isegi suht kiiresti, tavaliselt nii 15-20 minutiga on ta magama jaanud, aga ohtul kaib kino. On vaja kilgata, patjadele langeda, koik sonad mitu korda (nii umbes sada) labi korrutada, ukerdada, hypata, padja all proovida magada, monikord nutta, eriti kui ta on oma voimlemise kaigus pea kuskile ara loonud ja mis peamine, tuleb korraldada Kiisut, Mommit ja Bibit erinevatesse konfiguratsioonidesse. Erinil on terve kastitais pehmeid loomi aga millegiparast hakkas ta akitselt neid kolme endaga voodisse vedama ja nyyd ilma nendeta ei noustu yldse magama jaama. Monikord kui keset ood taiesti unesegasena korra ylesse arkab nouab ka kohe Tsstss voi Bibi.
Viimasel ajal on Erinil ka moningane huvi nukkude vastu tekkinud. Kärutab neid aegajalt nukuvankris ringi ja tassib syles ja musitab ja kussutab ka ning paneb neid teki alla magama. Aga koige monusam mäng on hetkel möglamine. Kui Erin on silmapiirilt kadunud ja pole kuulda "tiia auat" siis on teada, et jalle on kuskilt mingi kreemi voi seebipudel katte saadud. Meil polegi enam asju kuskile panna, tool lohistatakse kohale ja saadakse koik mis vaja ka korgemalt katte. Kreem pole veel nii hull, aga vedelat seepi on tunduvalt tylikam poranda voi Erini pealt ara koristada. Erini puhul voib see naiteks tahendada peapesu, mille kaigus röögitakse nagu ratta peal ja porandaga voib juhtuda nii, et see jaabki vahutama. Kui sul muidugi on kahe paeva jooksul kaks pudelit dushigeeli tyhjaks kallatud, siis lopuks hakkad ise ka natuke hoolikamaks muutuma. Lisaks sellele on Erin veel oppinud peitekreemi kasutama ja pastakaga tatoveeringuid tegema.
Koera karjatamine votab ka suure osa Erini paevast. Cosmoga on neil armastuse-vihkamise suhe. Erin vaga armastab Cosmot, patsutab ja musitab teda, tahab temaga jalutada, nouab teda magamistuppa kui ise magama peab minema ja annab talle koik oma soogi. Cosmo vaga armastab Erinit kui Erin talle oma sooki jagab, talub Erinit kui Erin teda jalutab, aga ylejaanud lahedane kontakt ajab teda enamasti urisema. Seega suure osa oma paevast veedan mina Erinit ja koera lahutades, sest yks ei saa aru, et ta on teise intiimtsoonis ja teine ei saa aru, et ta voib vabalt ka esimese eest ara jalutada ja kuskil varjulises kohas poonutada.
Iseloomu naitab Erin ka, ma enam ei teagi kuidas reageerida voi mida teha. Kui keelan teda, hakkab asju loopima. Teab vaga hasti, et nii ei tohi, aga suurest vihast kohe viskab midagi mis esimesena ette jaab. Pikka aega oli tal teleka sisse-valja plõksimine viha valjendamiseks, monikord ka niisama moodaminnes, nyyd kleepisime yhe jubina sinna nupu peale. Vaga hasti on muidugi ka teada mis nupp puldi peal sedasama teeb, nii et kiusuparast nyyd lylitatakse sealt. Pohiline sigadus mida ta teeb ja miks me tylli laheme on mingi piima voi mahla porandale koerale kallamine. No et joob tassist piima ja siis viimase tilga kallab porandale. Voi kui ma naen, et kohe laheb lollitamiseks ja talt tassi ara votan, siis plädistatakse viimane suutais porandale. Ja ta teab vaga hasti, et nii ei tohi, aga ikka teeb, sest akki emal on veel muidu narvid liiga sirged voi pole ta saanud eilsest saadik porandaid pesta.
Aga homme on tanupyhad, laheme kylla kalkunit sooma ja oleme muidu laisad.

2 Comments:

Anonymous Anonymous said...

Issver kui tuttav see asjade loopimine, kiusu pärast puldi näppimine ja joogi maha valamine on. Meil on kõige puhtam põrand köögis, seda ikka saab vahel päris mitu korda päevas pestud. Elen

28 November, 2009 17:06  
Blogger Helen said...

Ma loodan, et see on yks neist "ealistest isearasustest", mis ajapikku yle lahevad..

30 November, 2009 12:51  

Post a Comment

<< Home