Aiged jänesed

Olime siin kordamooda haiged vahepeal. koigepealt vindus Mark paar nadalat. siis ykshommik arkas Erin yles ja oli soe ja ainult virises. soi kyll oma pudru ilusasti ara, aga ikka ainult tahtis syles istuda ja viriseda. kuni virin laks yle nutuks, mis loppes oksendamisega. siis kraadisime ka, oli mingi 100,4. mu napakas kraadiklaas peaks naitama nii Fahrenheiti kui Celciust aga naitab ainult Ffi. pidin siis internetis kogu aeg konventeerima, et aru saada kui suur palavik lapsel on. 100,4 on 38, nii et koige hullem polnud. muidugi tekkis samas vaike paanika, sest Erin pole enne niimoodi palavikus olnud ja mul polnud orna aimugi mis teha. kaisin perekooli lugemas ja sain targemaks ja ei teinud midagi. lounaajal andsin talle piima, no et magama jaaks ja koht ka ju tyhi. joi pudeli ilusti ara ja siis oksendas selle valja nagu purskkaevust. nii mina kui laps kui voodi - koik olime labimarjad. siis polnudki muud kui vanni minna ja linu vahetada. parast vanni jai ta ikka magama onneks, terve ohtu oli viril aga soi yhe vaikse jogurti ja rohkem ei oksendanud. ohtuseks magamamineku ajaks loi palaviku ka natuke ylesse, 38,5 peale, aga siis ta juba jaigi magama ja ma ei hakanud mingeid protseduure labi viima, lihtsalt kraadisin aegajalt ja olin valvel. oo otsa siples ja vahkres kyll mul korval, aga yles ei arganud enne kui hommikul. ja oli terve nagu noiavael. ei mingit palavikku ega virinat. ei kujuta ette, mis imelik yhepaevane haigus see oli.

ja peale seda jain mina natuke kurguvalusse ja dohusse. muud polnudki, kui pea oli paks, nina kinni ja nägu valutas. see näovalu oli koige rovedam ja ykski paljureklaamitud multisymptom ravim mul olemist paremaks ei teinud. ainuke, mis aitas, oli mu armastatud ibuprofeen. paari paevaga oli minu haigus ka labi, aga selle tulemusena olen ma (kahjuks) telekast ara vaadanud koikvoimalikud joulufilmid.

Uni ryndas ootamatult