Toredad vaikesed putukad

Eile siis juhtus selline lugu, et vaatasime ohtul telekat. koer magas oma riiulis ja kass ei maganud oma riiulis, oli kuskil mujal. kuulsin juba tykk aega teleka vaatamise taustaks, et kass kuskil kobistab midagi, ilmselt mangib. kassid ju ikka mangivad. akki fikseerisin ara, et meie kass niisama heast peast yksinda ei mangi, ainult koeraga ja see on ka rohkem tagaajamine kui mangimine. midagi peab teoksil olema, ilmselt leidis mingi mutuka. keerasin siis igaksjuhuks ringi ja kiikasin kassi poole, et mis siis toimub. udjas kapaga midagi diivani alt. ei nainud kah hasti, diivani taga oli hamar, aga kontrolli mottes laksin ikka luurele. kass oli parajasti selle "putuka" kapa kylge haakinud ja lennutas selle suure kaarega keset porandat. fakk, see polnud mingi putukas, skorpion hoopis! roogatasin Markile, et kass mangib skorpioniga, see vaatas mind lolli naoga, et what? tuleb sul jah siis meelde paanikaolukorras oiges keeles raakida. kass igatahes sai eesti keelest aru ja jooksis minema. inglise keeles tuli sama lause juba rahulikumalt valja, kuna otsest ohtu kassile enam ei olnud ja skorpion vedeles ka ysna liikumatult. voibolla teeskles surnut. see eest Mark oli poole sekundiga pysti ja tormas skorpionile saunalinaga kallale. ta kunagi kooliajal kasvatas igast erinevaid skorpione mingi uurimustoo jaoks ja seetottu ilmselt teadis et froteeratik on oige relv. kui skorpion oli enamvahem surnuks muljutud, siis mul hakkas tast muidugi kahju, et oleks voinud ta ikka maja alla tagasi viia voi midagi. selline umbes 7 cm-ne oli, Mark ytles et rase ka, aga et pole vaga myrgine liik. no selles mottes, et paiste voib minna aga ara ei sure kui ta hammustab voi torkab voi mis iganes. mina vaga lahedalt ei tahtnud vaadata, ytlesin et lase vetsust alla. mark lasi kraanikausist labi soogipurustaja alla. rove, kuidas ma seal siis nyyd nousid saan veel pesta. akki tuleb kummitama ka.
tegelt oli nii, et yksohtu yle kuu aja tagasi koer mangis mingi noorijupiga porandal ja kass mingi putukaga teises nurgas. imelik putukas oli, ilma jalgadeta selleks ajaks, jatsin selle pliidi peale Markile uurimiseks hommikuks. ja koera noorijupi viskasin minema. natukese aja parast hakkas kummitama, et akki see imelik noor oli hoopis skorpioni saba, aga ma ei leidnud seda enam prygist ylesse. ega ma polnud enne kunagi skorpioni nainud ka elusast peast, ainult tean et nad siin elavad ja kanad neid soovad. ja hommikuks oli kass pliidi pealt ylejaanud putuka ka nahka pistnud, nii et Markil polnud enam midagi tuvastada. sinna paika see tookord jaigi.
alles see oli kui kutsika hea labilaskevoime parast ei tasunud pimedas toas paljajalu kaia, nyyd siis skorpionid ryndavad. hea vahemalt, et kass on meil selline tore vaike skorpionipyydja. kui asi paris Scorpion Kingiks katte laheb, peab vist ouest paar kana rodule valvepostile tooma.
pregu motlen, et oleks voinud ikka mingeid ekperimente teha, uv lambi valgel teda pildistada, voi kasvoi lihtsalt pidistada.

Aga seda tormi meil eelmisel nadalal ei tulnudki, ainult vihma sadas. onneks sain oma uute kummikutega ikka paar paeva ringi patseerida.