Easy Living: Yheksa yksteist ja ameerika dokumentaalid

11 September 2006

Yheksa yksteist ja ameerika dokumentaalid

Kuna tana on kombeks 9/11st kirjutada, motlesin, et annan ka oma panuse. aga ameerika kinokunsti aspektist. oigemini dokumentaali"kunsti".
kes naiteks Discoverit vaatab, see teab, millest ma raagin. nimelt on siin kombeks mingist syndmusest dokumentaale tehes, et pealtnagijate jutu ja animatsioonide ja faktide vahele on pandud lavastatud stseenid sellest syndmusest. monikord nagu tegelt eriti muud polegi kui ainult lavastatud stseenid. ok, voibolla kohati on see toesti oigustatud, et saaks selge pildi, et mis ja kuidas toimus. aga enamasti on see lihtsalt naeruvaarne ja tobe. mingid d kategooria naitlejad pyydlikult etlemas. nii piinlik ja paha on neid vaadata nagu mingi ise tulnud halb koolinaidend oleks. pluss veel muidugi see, et surmasaanute lahedased kodus vaatavad telekast kuidas nende tytart voi isa voi venda mangitakse. see rekonstrueeritud stseenide kasutamine on siin mingi suur trend, aga eriti hakkas see silma viimase nadala jooksul, kui pidevalt naidatakse 9/11st erinevaid saateid.
naiteks yleeile olin ma sunnitud vaatama 2-tunnist saadet WTC liftidest. sisuliselt koosnes saade mondade inimeste meenutustest kuidas nad tornidest alla said. aga siis selle vyrtsitamiseks oli seal hasti palju (halvasti) naideldud stseene. vaga dramaatiline muidugi - inimesed ylemistel korrustel loksus, inimesed suitsu sees treppe otsimas, inimesed liftis kinni. enamus inimesi keda siis seal naideldi, said tornis surma, seega enamusel nendest syndmustest pole yhtegi tunnistajat ja need on ilmselt mingil maaral taastatud telefonikonede jargi. neid inimesi on muidugi naidatud vaga kangelaslikena, aga fakt on see, et tegelikult ei tea keegi mis seal naiteks toimus. voibolla parast oma telefonikonet see restorani manager oli tegelikult hoopis taielikus hysteerias ja proovis tooliga aknaid puruks peksta, et sealt alla hypata mitte ei organiserinud valjapaasu otsimist. keegi ju ei tea, koik said ju seal surma.
tapselt sama vark "dokumentaalis", mis naitab mis toimus nendes lennukites. no kuidas seda voimalik teada on, need ju kukkusid alla ja koik said surma? nende mone telefonikone jargi pole kyll voimalik selliseid jareldusi syndmuste kaigust teha. nii et yhel heal dokumentaalirežissooril peab siin igati lendav fantaasia olema, muidu ameeriklane su igavat faktidest koosnevat filmi juba ei vaata ja reklaami ostja kanalile pappi ei pleki.



piltidel on siis polevad tornid ja polev Pentagon. 20$ disaineril oli ilmselt vaga konkreetne ettekujutus tulevikust. raakimata sellest et kui 9 ja 11 kokku liita, saame vastuseks 20, how spooky is that? ma arvan, et peaks tellima uurimuse soltumatult instituudilt ylejaanud rahatahtede uurimiseks, vahemalt teaks mida tulevik toob.

aga sellele teemale vahelduseks vaadake parem Atlanta Loomaaia pandakaamerat. Sealsel hiidpandal syndis eelmisel nadalal pojakene, tema on muidugi veel vaike ja kiilas ja pole kaamerast eriti nahtav.

3 Comments:

Blogger luize said...

Mina vaevlesin eile ühe lennukifilmiga, lugu sellest lennukist, mis pidi valget maja tabama. lend 93 vist. mõtisklesin ka selle üle, et mida need omaksed peavad tundma seda näitlejatega tehtud "dokumentaali" vaadates. aga samas, mulle tundub, et nad on nõus ka oma 15 minutit kuulsust sellel teel kätte saama. ei maksa valesti aru saada, loomulikult on hirmus, et need inimesed niimoodi surma said. aga siiski.

ameeriklastel on raske aru saada, miks euroopas on sündmus kui selline enam-mitte-nii-oluliste hulka liigitunud. mina ei ole küll vandenõuteooriate pime uskuja, aga pilt presidendist, kellele sosistatakse väidetavalt kõrva, et lennuk sõitis torni, kui ta lastega kohtub, on üsna kõnekas.

ja filmist rääkides, siis üleüldse, dokumentaal peab olema kiretu. sihuke nõretav partiotismimoos, mis mööda ekraani eile voolas, ajab igal inimesel südame pahaks.

12 September, 2006 00:19  
Anonymous Anonymous said...

Seekord siis Jänkistanist sedamoodi........ja ongi nii?


http://cd7.blogspot.com/2006/09/greatest-country.html#links

13 September, 2006 03:29  
Anonymous Anonymous said...

Ma vaatasin nüüd ka lindi pealt selle sama Kanal 2st tulnud "dokumentaali" ära (lend 93) ja sain aru, millest sa räägid. Tõeline ila, lõpus lihtsalt kerisin edasi, sest mingit olulist infi sealt ei saanud, üks lõputu hala ja kureila. Eriti koomiline oli, kuidas kõik omaksed tahtsid ja oletasid, et just see nende perekonnaliige kindlasti ühe terroristi maha lõi :). Ja terroristist lendurit oli siis ka neil muidugi võimalik tõeliste sitahädana kujutada (kui ta lõpus enam lennukit eriti juhtida ei suutnud). Täiesti haige ja mõttetu...

13 September, 2006 10:43  

Post a Comment

<< Home