Käe- ja umbluudest

Epp kirjutab oma blogis oma seiklustest Ameerika tervisekindlustuse maailmas. tahtsin sinna oma kommentaari lisada, aga laks liiga pikaks, nii et otsustasin hoopis oma jutukese siia panna.

sissejuhatuseks siis niipalju, et Ameerikas pole sellist yhtset systeemi, nagu Eestis on Haigekassa. on kindlustusseltsid, mis koik muidugi teevad ari ainult oma kasumi parast. nagu ameeriklased ise ytlevad: "insurance companies are our biggest rip-offs". lisaks sellele on enda tervise kindlustamine piisavalt kallis, nii et paljud inimesed ei suudagi seda endale lubada. kui saad endale benefitsidega tookoha, oled ikka suht onneseen juba. benefitsid on siis yldjuhul makstud puhkus, tervisekindlustus ja monedel juhtudel ka hambaravi. jajah, ka makstud puhkus pole siin mingi tavaline asi. ja muidugi on igal erineval kindlustusel ka oma nõks, mis tingimustel ja kui palju nad su arstiabi kinni maksavad. ausaltoelda pole ma siinse tervisekindlustussysteemi kohta veel yheltki ameeriklaselt head sona kuulnud.

mingi imeliku juhuse labi juhtusid kaks suhteliselt sarnast onnetust taiesti samal ajal siin minu yhe tuttavaga ja Eestis minu emaga.

minu tuttav Lloyd, kes oma rolleriga avarii tegi, on siis ilma kindlustuseta juhus. ma tapselt ei tea mis asjaoludel avarii juhtus, aga igatahes oli kohal ka politsei. kuna Lloydil jalg oli katki ja veri jooksis ja kasi ka valutas, kutsuti kohale kiirabi. kiirabi ytles, et nemad kohapeal ei hakka midagi tegema, peab haiglasse minema. haigla oli onnetuskohast 300 meetri kaugusel. Lloyd kysis, et palju kiirabiga soidu eest parast arve tuleb. selgus et 550$. jalutas siis ise verisena haiglasse, sest 550$ 300 meetri eest maksta on ikka natuke liig. haiglasse joudes tehti talle rontgen ja puhastati veri ara. midagi ei ommeldud. istus siis mees seal ooteruumis ja ootas, et tuleks arst ja talle midagi rontgeni kohta ytleks. lopuks sai sabast kinni yhel oel, kes ytles, et tema ei tea midagi ja peab ikka arstilt kysima. lopuks ilmus ka arst valja, aga Loydi juures ta ei peatunud, nii et tyyp pidi ise talle jargi jooksma ja pinnima hakkama, et mis rontgenid naitavad. arst viskas pilgu peale ja ytles, et koik on korras. arstiga suhtlemine kestis maksimaalselt 2 minutit. arve esitati selle eest 350$. kahe paeva parast tuli rontgeni osakonnast Lloydile telefonikone, et kuulge teil on ju randmeluu katki, miks te kipsi ei lasknud katt panna? muidugi lasi Lloyd kae kipsi panna ja kirjutas kaebekirja firmasse, mis talle haigla arve saatis. kiri oli siis teemal, et ta ei kavatse maksta 350$ 2 minuti arsti aja ja valediagnoosi eest. kaebekirjale ta pole siiani vastust saanud igatahes. tana peaks talt kips maha voetama ja kogu see lugu koos kipsivahetuste ja koige muuga talle maksma minema 2600$. Lloydi teades ta seda kaebekirja asja niisama vist ei jata.

Ema kukkus Eestis kuu aega tagasi ja kuna kasi oli valus, laks traumapunkti. traumapunkis pandi kasi kipsi ja oeldi, et see on kamblaluu ja kips peab olema peal 3 nadalat. kolme nadala parast oli arsti aeg reedeks, aga neljapaeval helistati ja oeldi, et reedel arsti pole, kas tulete tana voi esmaspaeval. kuna kips ju meeldiv asi pole, siis ema laks neljapaeval veel varem toolt ara, et ikka arstile jouda. kui Nomme Polikliinikusse kohale joudis, siis oeldi et aga oi, tana ju meil rontgeniarsti enam pole, miks te tana tulite. egas midagi, esmaspaeval uuele katsele. voib arvata kui huvitava tuju see tekitas.
esmaspaeval voeti kips maha ja tehti uus rontgen, et kas koik bueno on. selgus tosiasi, et see on hoopis klassikaline randmeluu murd ja kips peab veel paar nadalat peal olema.
traumapunktist veel niipalju, et kui ma endal kunagi polvesideme suusatades rebestasin, pandi mu jalg seal kipsi 6ks nadalaks ja ikka kapitaalselt, ylevalt alla. onneks mu boss oli spordihull ja saatis mu Tonismaele hea spordiarsti juurde, nimi ei tule kahjuks hetkel meelde. see loikas kipsi lahti, vaatas jala yle ja ohkas, et 2 nadalast piisab kyll ja et kui kips elastiksidemega jala ymber tagasi panna voin seda isegi vahepeal ara votta ja dushi all kaia.

selline arstiabi tase siis molemal pool ookeani. on lihtsalt inimesed kes ei hooli. polegi vahet kui palju arst palka saab voi kui palju sinult raha kasseeritakse, kysimus on ainult suhtumises. aga jah, parem kirvest kindlustust maksta kui loota, et akki sinuga midagi ei juhtu. haigla ja operatsioonide arved voivad ju siin olla paraku sadades tuhandetes.