Tagasi Key Westis

Nyyd siis juba 2 nadalat jalle Key Westis tagasi oldud. aeg ikka lendab suhina ja vuhinaga onju. reis laks suhteliselt hasti. vahemalt selles mottes, et laps ei nutnud ega midagi. Helsingi lennu magas taiesti maha, ega seal peale pilvede muidugi midagi vahtida polnudki. hea et tegelikult yldse lennuki peale joudsin, sest varav oli ara muudetud ja mina seda ei kuulnud. kuulsin aint seda, et 5. varavas on Helsingi lennukile minek loppenud. kappasin siis sinna kohale, muidugi olingi viimane kes lennukisse joudis. kaasreisijate naos peegeldus puhas room, kui nad mind imikuga nagid lennukisse jooksmas. kahjuks, nagu ma juba mainisin, laps aint magas ja kaasreisijate narvid jaid proovile panemata. minu suureks yllatuseks laps ei nutnud ka pikal lennul New Yorki. ainult soi ja magas. parast sain isegi kiita et ma olen suureparane ema, et mul laps yldse ei nuta. ytlesin et olen ise ka yllatunud. see eest nuttis pool lendu korval reas mingi suurem jõmm ja see ema juba kiita ei saanud. ja loomulikult olin ma ikkagi liiga palju asju kasipagasis kaasa vedanud, nii et nii kui ma kohvrid New Yorgis katte sain, toppisin koik yleliigsed soojad asjad kohvrisse ara. mis hiljem kohe ka muidugi katte maksis. New Yorgis selgus, et minu lend Miamisse on ara tyhistatud. see oli vaga huvitav uudis, sest Mark ju pidi mulle Miamisse vastu tulema. narvid ikka laksid kohe taitsa labi ja laps hakkas ka kohukotis sobivalt karjuma. mingi oiendamise ja lapsest yle karjumise tulemusena selgus, et muud varianti pole kui Ft. Lauderdale'i lennata. helistasin siis Markile, et tulgu mulle sinna vastu, tal tuli ka huvitav tuju. siis muidugi tibi ei pannud mulle last boarding passi peale ja pidin mingist rahvamassist mitu korda edasi-tagasi labi trygima enne kui turvakontrolli yldse sain. seal laksid narvid veel rohkem labi, sest enne varav ei jatnud piiksumist jargi, kui ma ikka voo olin ka teksade pealt ara kiskunud. proovige ise laps nuttev laps kohukotis ennast lahti ja kokku riietuda. koige tipuks oli lennukis sigakylm. konditsioneer puhus nagu 3. astme orkaan. ja loomulikult olin ma just tarbetuks osutunud suure villase salli ja lapse kombeka kohvrisse ara toppinud. onneks mu nahktagi ei mahtunud kohvrisse ja mul oli midagigi selga panna. lapse massisin jankuga teki ja oma feik pashmina sisse, nii et tal ainult ninaots oli valjas. laps onneks vist langes kylmast koomasse ka ja magas jalle terve tee. Ft. Lauderdale'is pidin Marki ootama nats, istusime siis oues soojas, sulasime purikaid nina otsast. viimase lennu kokkuvote on see, et Deltaga mina enam ei lenda. paar tahelepanekut lennujaamadest, kui keegi peaks kunagi sama hull olema ja imikuga yksi reisima. Helsingi lennujaamas on vaga viisakad ema ja lapse tualetid. taiesti eraldi lukustatav WC, mahkimislauaga ja puha. New Yorgis lennujaamas on mahkimislaud naiste WCs peeglite ja kraanikausside korval. ja kui sa oled yksi ja juhuslikult tahad ise ka WCsse minna, siis oledki sona otseses mottes kusessa. sest et kuhu sa selle lapse siis paned, valja laua peale ju teda yksi ei jata ja kabiini votmiseks on ainus variant kohukott. seda ka veel, et kohukott oli reisides parem kui kandelina, andis ikkagi rohkem vabu kasi. aga muidu on ameerika inimesed vaga abivalmid, kui naevad sind yksi titega reisimas. tirivad koik su kohvrid lindilt ara ja hoiavad uksi lahti jne. Eestis isegi synnitusmajas lasti korduvalt uks mu nina alt kinni kukkuda kuigi nahti, et mul titt syles on ja kaed taitsa kinni. seda ytles Mark ka, et inimesed on Eestis imelikult ebaviisakad ja tahelepanematud.

muidu oleme ara aklimatiseerunud, oigemini polnudki nagu mingit probleemi. lendamise paev oli lihtsalt yks hasti pikk paev ja kui lopuks oo sai ara magatud, siis jargmine hommik oli nagu tavaliselt. laps ei saanud ka midagi ajavahest aru, on vist minusse selles suhtes. nyyd siis passimegi kodus pohiliselt. onneks on ilmad vahe "jahedamad", kuskil 26-27 C sooja ainult, et saab ikka oues jalutamas ka kaia. paraku lapse uni lopeb alati tapselt sel hetkel kui me maja ette tagasi jouame ja jalle ma ei saa midagi kodus tehtud. natukene yllatuseks selgus, et laps paeval ei magagi koguaeg, et enamasti on yleval ja siis peab teda vantsutama, et ta ei vigiseks voi peab talle madratsiks olema, et ta magaks rohkem kui 10 minutit. hea et ta vahemalt oosel on nous voodis magama ja yles arkab paar korda ainult soomiseks. koer oli ka muidugi taiesti karva kasvanud, kahjuks kyll mitte tagumiku pealt. nagi valja nagu lovi. ma arvan, et kui ma teda pygama hakkasin, tuli talle joonelt meelde, et kes ma olen. lapse suhtes on Cosmo suht huviline, kaib nuusutamas vahepeal. aga kass kardab last. kyll aga meeldib talle oosel salaja lapse voodis magamas kaia (laps ise magab meie voodis), nyyd mul on veepystol valvel selleks puhuks kui kass jalle voodit hiilib.
arvuti taga ka pole aega eriti istuda, sest yhe napuga toksimine on vaga tyytu. eriti kui vabaks kaeks on vasak kasi. nii et arge siis pahandage, kui ma pole msn-s midagi vastanud. kui keegi peaks pildihuviline olema, siis on neid yleval siin.