Seda ja teist ja kolmandat

Erinist siis muud juttu ka.
Raakima ta pole eriti veel hakanud. Emme tuleb, see sai Eestis just enne siia tulekut selgeks. Veel ytleb monikord issi, seda nii issi kui ka pissi kohta, ja kaka. Kuna potil kaimine on praegu vaga aktuaalne teema, siis on ehk vabandatav, et pool praegusest sonavarast kaib ihuliste toimingute kohta. Potile juba yldiselt laheb ise kui vaja, vahel muidugi veel juhtub onnetusi, eriti selle nr. 2ga, mida millegiparast yldse ei taheta potti teha. Mahkmeid kulubki 1 paevas, panen ainult ooseks, monikord harva jaab juba seegi kuivaks. Eesti moistes on siis Erin oma potil kaimisega harju keskmine, Ameerika moistes ikka taitsa advanced ja andekas, kohalikud vanavanemadki imestasid. Siinkohal pean ma ka kohe ara mainima, et ma vihkan siinseid lastepotte, mis kaivad mitmeks osaks lahti ja mida vaike pahalane mitte kasutamata ei jata. Tahan vana head yhestykis 10 kroonist pissipotti! See vaike loik oli siis minu tagasihoidlik panus just hiljuti kellegipoolt kuskil, ilmselt Delfi naistekas, kus mujal, kirutud kanaemade kakablogide ridadesse.
Kui veel raakimise ja vargi juurde tagasi minna, siis tuleb ara mainida, et olgugi et Erin veel ei raagi eriti, saab ta loomulikult aru, mis talle raagitakse. Monikord tundub see endalegi kummaline. Naiteks tekkis tal millalgil komme suust toitu valja mulle peo peale sylitada, no siis kui koht sai tais voi miski ei maitsenud. Ytlesin talle, et ma ei taha ta malutud toitu ja mingu sylitagu see prygikasti. Absoluutselt ei oodanud, et ta sellest aru saaks voi sellele kuidagi reageeriks. Aga laks ja sylitas selle prygikasti ja mina vahtisin suu ammuli. Samuti naitab ta napuga igasuguste asjade peale ja siis peab talle ytlema, et mis see on. Vastupidi ka, mina ytlen ja siis tema naitab. Ma kyll proovisin teda veenda, et synnipaeva puhul voiks mone lausekese voi vahemalt uue sona oelda, aga ei lainud onge. Eks see jutt tuleb kui tuleb.
Mis mind veel imestama paneb, on see, et ta on ise hakanud voodisse minema, kui on ara vasinud. Eile ohtul ta lausa tiris mind kattpidi magamistuppa, nii et mul jaigi 10 minutit filmi lopust nagemata. (Kes on nainud "Astronaut Farmerit", voib mulle kirjutada, et kas ta sai lopus kosmosest tagasi voi tiirleb siiamaani orbiidil.) Tana lounaajal peale soomist laks ta ise teise tuppa, ronis voodisse ja siis hakkas emme-emme karjuma, et ma tuleks ja tema korval lamaks kuni ta magama jaab.
Soob ka enamasti ise, voi niikaua kuni mina seda valja kannatan. Sest muist laheb suust mooda ja muist antakse koerale ja siis ma ise ikka pean ka sootma, et lapsele kohtu ka midagi jouaks. Tahab aidata igasugustes kodustes toimetustes, eriti noudepesus ja muruniitmises. Tirib endale tooli kraanikausi korvale ja mulistab kraani all, kuni mul on noud pestud ja tal on kõht märjaks saanud. Laste muruniiduk ongi meil veel muretsemata, aga nimekirjas esimene asi.
Pohiliselt meil ongi tubased toimetamised, sest oues on endiselt rovedalt palav. Ostsin Erinile uue taispuhutava basseini ja "lossi" koos 100 vaikse palliga, aga kaime oues enamasti ohtupoole kui paike on madalamal ja puude varjud tulevad aeda. Palle on muidugi ka ilmselgelt vahe, 200 on puudu, et lossis tekiks mingigi pallimere tunne.
Synnipaevaks sai Erin AquaDoodle'i stuffi, nendega on toas hea kunsti teha, saab korduvalt kasutada ja minul pole parast vaja seinu pesta. Pean talle veel plastiliini ostma, mulle soovitati, et voolimine arendab konekeskust. Eestis meil oli ka seda, aga erilist voolimist kyll muidugi ei toimunud, pigem pudistamine miljoniks vaikseks tykiks. Synnipaevaks sai Erin ka Play Doh tainavoolimismasina, sellega mul oli endal huvitav mangida, aga jargmiseks aastaks peaks see Erinilegi juba vordne vastane olema. Onneks tanapaeval on tittede gunstitarbed enamasti pestavad ja mittekleepuvad ja eks ma millalgil need rasvakriidid ka jalle valja otsin.

Sünnipäev

Erinil oli eile synnipaev. Uskumatu, aga juba 2 aastane. Suurt pidu meil siin polnud, aga ohupalle puhusime, kingitusi avasime ja kooki soime ka. Erin ise veel synnipaevast suurt midagi ei jaga, kingitusi proovis jalle teistele laiali jagada, aga vahemalt kyynla puhumine on tal taiesti selge. Koogist ta polnud ka vaga huvitatud va. see, et koogi pealt sai napuga vahukoort koukida. Synnipaeva vark, lasin koukida palju tahtis.
Hoopis lahedama synnipaeva pidasime talle Eestis enne siiatulekut. Karnevali mangutoas ja peol oli lausa teisi lapsigi. Alguses olid lapsed koik vaga viksid ja tagasihoidlikud, aga onneks ainult alguses. Erini lemmik oli muidugi jalle pallimeri ja liumagi. Lopuks oli Erin vasimusest taiesti zombistunud, jooksis ringi klaasistunud pilk silmades ja proovis jooksu pealt koiki oma teele jaanud asju katsuda. Mis muidugi ei tahendanud, et ta koju joudes oleks see ohtu varem magama jaanud. Loomulikult toimus ka tordi pealt kyynlapuhumise eelproov, ilmselt tanu sellele eile tuligi nii hasti valja.