Ilma-V(V)ilma ilma Reku ja Dinota

Jarjekordne orkaan siis, loodetavasti ka viimane. Nii siiber on juba, peab vist Hawaiile emigreeruma hoopis, ilm on sama ilus, aga vesi puhas ja torme pole.
Hakkas see kamm pihta siis eelmise nadala alguses, tavaparane paanika, et orkaan tuleb. Torm oli alles megakaugel ja liikus ca 5 miili tunnis vist. siis ta muutus yleoo 5. kategooria orkaaniks ja oige trall laks lahti. turistidel kasti evakueeruda kolmapaeval ja kuulutati, et neljapaevast on kohustuslik evakueerumine kohalikele. selle peale panid pooled asutused kolmapaeva pealelounal oma uksed kinni. koik koolid ja riigiasutused kuulutati suletuks alates neljapaevast. isegi roskasoogikohad loid oma aknad juba neljapaeval vineeriga kinni, nagu elu oleks akki seisma jaanud. minu tooandja kusjuures on alati viimane kes poe kinni paneb ja esimene kes lahti teeb, tavaliselt oleme avatud alati kui vahegi elektrit on. no tore. neljapaeval lykati tormi aegluse tottu evakueerumine reedeks ja reedel laupaevaks. iga ilmaennustus mis valja tuli, ytles et torm jouab siia jarjest hiljem ja hiljem. koik kohad muidugi kinni ja rahvas hirmus tige. paike paistab ja torm on 4 paeva kaugusel, aga panka ei saa ja postkontorisse ei saa ja hamburrrgerit ka osta ei saa. reedel siis tegid postkontori uuesti lahti. yhesonaga on tormi ootamine igati tyytu tegevus, kunagi ei tea mis kohad lahti on ja kas taksod suvatsevad soita. no kui naiteks tahad ohtul linnapeale jooma minna, siis on ju nome kui pead parast keset ood purjus peaga 5 kilti koju tuigerdama. onneks reedel ikka soitsid veel. aga enne tormi on mones mottes lahe ka, turiste pole, linn on jumala tyhi ja baaris ei pea trygima et jooki saada. pealegi on baarides siis igalpool koik enamvahem tuttavad inimesed.
koikvoimalikud meediakanalid alates kohalikust ajalehest ja lopetades cnn-iga muidugi oiendasid, et inimesed ei evakueeru, arvati et vist ainult 20% laksid minema. selge et ei evakueeru, koigil on evakueerumistest raha otsas ja korini sellest jamast ja kui see torm tuleb samasugune nagu eelmised, siis pole motetki evakueeruda. ennustati 2. voi 1. kategooriat, tuli vist lopuks tugev 3., aga siiani pole kuulnud kyll yhestki intsidendist, mille kulgu inimeste evakueerumine oleks kuidagi saanud paremaks muuta.
laupaeva hommikul me siis otsustasime katkestada boikoti K-Marti vastu ja minna lopuks raadiot ostma, et teaks mis toimub kui elekter ara on. kl 12.st kuulutati valja evakueerumine, me joudsime vastikusse Martha Stewarti kantsi K-Marti veerand yks, siis juba seisid myyjad ukse peal ja osatasid, et kas me ei tea, et evakueerumine on ja nad on suletud. raadio jai jalle ostmata. aga nad said oma karistuse ka yleujutuse naol. paras.
tormist kui sellisest ma ei oskagi tegelt midagi raakida, pohiliselt kuna oli oo ja ma magasin selle lihtsalt maha. elekter laks ara pyhapaeva ohtul peale 11 (poole filmi pealt muidugi) ja me laksime lihtsalt magama. tuul veel vaga kova polnud ka, motlesime et kyll me kuuleme kui akna sisse puhub voi midagi. aga tuul oli maja tagant, nii et kui ma oosel vahepeal ylesse arkasin, siis oli aknast naha et puud liiguvad ja vihma sajab aga muud ei midagi.
hommikul u 6 aeg tegin silmad lahti ja vaatasin, et vist on veel liiga tormine, et toole minna. ja ega vist tool elektrit ka muidugi polnud. tsekkisin veetaset, oli natuke yle konnitee. laksin tagasi magama. kl 10 arkasime ylesse vee solina peale, vaatasime aknast valja ja dzhiisus kraist, naabrid seisavad rinnuni vees ja teevad pilti. taielik uputus, rollerid ja rattad koik vee all, autodest paistsid ainult katused. parast selgus, et vesi oli tunni ajaga nii palju tousnud. hea et me muidugi magasime ja ei nainud seda tousmas, siis oleks narvid ikka labi olnud kyll. onneks on meie maja kanajalgadel ja kuigi me oleme 1. korrusel, jai veel u 30 cm puudu et vesi oleks tuppa tulnud. niisiis olime veevangis. paevapeale vesi ikka alanes ka.
mingi aeg helistas yks sober, kes oli pidanud linnast ara soitma ja oli kassi yksi koju jatnud, et naabrid ytlesid et toas on u meeter vett ja kas me kassi saaksime paastma minna. Mark pani siis oma veekindla sukeldumisylikonna selga ja laks kassi paastma. maad oli sinna 1.5 km ringis ja terve tee yle polve vesi. ja mingeid aarekivisid ja auke jms ju labi selle sitavee ei nae. huvitav teekond igatahes. aga kass sai paastetud, oli toas voodi peal ringi hulpinud. ja hirmunud ka muidugi. kui oma transakasti nagi, siis oli yhe hyppega seal sees ja koige kaugemas nurgas.
elektrita elu on ikka suht roomutu, aga vahemalt pole oues enam nii palav ja toas oli taitsa talutav temperatuur. kui teisipaeva hommikul lopuks mu tookohas telefon vastu voeti ja oeldi, et me oleme muidugi avatud (rohk sonal muidugi), siis oli taitsa tore toole minna. koristasin oma internetikohviku ara ja laksin alla kassasse appi. poes oli metsik rahvamass, olime vist ainuke avatud pood linnas. pool paeva generaatorite peal ja siis anti elekter tagasi. mis muidugi ei tahendanud, et koju joudes seal oleks elekter olnud. koju saime elektri alles kolmapaeval, lopuks sai sooja dushi alla ja pea ara pesta.
torm iseenesest tegi muidugi palju pahandust, moned mereaarsed restoranid on lainud ja sadamakaid voi dokid voi kuidas neid nimetataksegi, need puust tehtud noh. palju jahte on uppunud voi ara triivinud. yks sober, kes elab oma jahil, ytles et paris spooky on soita oma jahi juurde, pooled naabrid on kadunud. vaade on muidugi sellevorra parem. esimene hommik kui toole soitsin, vaatasin et whattafakk, mootorpaadid vedelevad keset tanavat. paadid olid tanavale puhutud korvalolevast 3kordsest paatide parklast, keegi ytles, et seal sisehoovis pidi neid hunnikus olema. ja uputus oli muidugi ka karm, 70% saarest oli vee all. inimestel on havinud koik moobel ja soidukid, raakimata sellest, et majades tykk aega yldse elada ei saa.
kui ma koju kunagi neti tagasi saan, siis panen rodult tehtud uputusepilte ka ylesse. ja yleyldse on see loodetavasti viimane orkaanireportaazh.

Lõksus

Kassijutt

No kui teisipaeval koju joudsin toolt, siis oligi juba orants elukas seal ees. pohiliselt konutas tooli ja laua all peidus ja vahepeal jooksis ruttu oma liivakasti hada tegema. ja siis yhe akilise hyppega kohe tooli alla tagasi, nii et pool tuba liiva tais. katsuda ennast ei lasknud yldse, oli nii hirmunud, et pogenes koige kaugemasse nurka kohe kui katt tema poole sirutasid.
jargmisel hommikul kui toole laksin istus ikka veel laua all peidus, aga kui toolt koju joudsin tuli juba uudistama. sai vist rahulikult paev otsa oma uue koduga harjuda, siiamaani ilmselt oli ta olnud ainult tanaval ja varjupaiga puuris. natukese aja parast lasi isegi pai teha natuke, kui sylle votsin siis sealt pani kyll elukiirelt plehku kohe kui haaret lodvendasin. ja ikka suht arglik oli, iga kovema haale voi akilise liigutuse peale kohe kuskile nurka peitu.
kolmandal paeval juba pysis rahulikumalt syles ja tuli ise peaga poksima ja pai tahtma ja praeguseks on meid juba taielikult kodustatud. rauskab kova haalega kui me talle pai ei tee piisavalt kiiresti voi oma taldrikult ampsu ei anna, kaib vanni pohjas vett joomas ja siis hyppab margade kappadega sylle ja jaab sinna magama ja ei lase sul diivanilt pysti tousta. aga yldiselt kaitub suht korralikult, oositi magab ja ei myrgelda ringi, yles arkab alles aratuskella peale. aga ega ta mingi vaga pisike muidugi ei ole ka enam, 5 kuune juba ikkagi, moistust peaks olema. monikord kui ta syles lesib ja lubab ennast kohu pealt silitada, on mul kyll tunne, et ta sepitseb mingit vandenoud meie vastu, nagu on tal kyll tapselt selline.
nimi on tal vastavalt olukorrale Hoppy, The Vermin voi Stinker ja yldiselt olen ma suht segaduses, mis keeles kassiga raakida. vahel kui yksi kodus olen ja kassiga inglise keeles raagin, motlen, et ma olen ikka taitsa napakas kyll, aga samas, akki ameerika kassid ikka ei saa eesti keelest aru jah.
tavalise liivakasti asemele ostsin kassile eile katusega ymmarguse liivakasti, naeb valja nagu iglu. kass igatahes kadus sinna kohe kahtlaselt kauaks, ilmselt kohtus eskimoga.

Eluk