Erin ja lumi

Kui me lennujaamas lennuki pealt maha astusime, oli Helbe meil paksude talveriietega vastas. Pohiliselt just Erinile. Aga Erin ei arvanud sellest midagi ja hakkas kohe protesteerima. Suure vaevaga saime talle soojad pyksid jalga, aga selleks ajaks kui teise saapa jalga saime, oli juba esimene suure kaarega ara lennutatud. Kinnastest ja mytsist raakimata. Lopuks ikka saime Erini nii kaugele, et vatipyksid pysisid jalas ja jope seljas, auto peale oli ju ikka jalutamist.
Jargmine paev laksime Eesti Majja, seal on pyhapaeviti lastele kool. Emma oli tundides ja Erin jooksis niisama pisemate lastega ringi. Vahepeal tahtis oue ka, aga muidugi ilma kinnaste ja mytsita, saabaste suhtes oli natuke leebunud. Laksime siis natukeseks, lasin tal lund katsuda, et akki saab aru, et kylm ja paha on. Siis saime korraks isegi kindad katte.
Jargmine paev olime me enne poodi minekut tais otsustavust, et lapsele peab lopuks ometi soojad riided korralikult selga saama. Kui kindaid ja mytsi panime, Erin viskles ja röökis nagu oleks tegemist mingi eriti võika keskaegse piinamismeetodiga. Autos muidugi kiskus kohe hammastega kindad kaest ara. Aga kui kindad oli vaja uuesti katte panna, siis sirutas ise ilusti kae valja ja sellest hetkest pole mingit protesti rohkem esitatud.
Kaisime siin maja taga jarve peal kelgutamas lastega, Erin taitsa kaifib seda lumes myttamist. Eriti talle meeldib paksu lume sisse maha potsatada, siis ytleb tää kuku.

Eile kaisime Eesti majas vastlapaeval. Lapsed kelgutasid lumehunniku otsast alla, linad tulevad koigil lyhiksed aga vahemalt lobus oli koigil. Parast soime vastlakukleid ja hernesuppi ka.

Rohkem talvepilte on siin.

Harakale haigus

Meil kaisid yleeelmisel nadalal Ameerika vanaema ja vanaisa kylas. Ja laupaeval kui nad ara hakkasid minema tuli Erinil palavik. Voibolla suurest kurvastusest voi voimalik, et kui igal pool ringi kaisime, sai mingi pisiku kuskilt. Palavik oli paris korge, ma kraadida saan ainult siis kui Erin magab, oli midagi yle 39. Selgusid ka tosiasjad, et siin ykski apteek palavikku alandavaid kyynlaid ei myy ning et Erin absoluutselt kategooriliselt keeldub siirupit votmast. Lopuks ma ikka petsin talle natuke siirupit koos maasikapiimaga sisse. Palavik oli jallegi imelik yhepaevane haigus, pyhapaeva hommikuks polnud sellest jalgegi. Nina on ainult siiamaani tatine. Ja mina sain köha. Ysnagi pindakäiva köha. Nyyd me siis laupaeval soidame põhja lume sisse pisikuid tapma, st. Chicagosse taditytrele kylla. Kudusin endale mytsi ka.