Sääsed peas ja ripakile jäetud käärid.

Oli üks nädalavahetus. Erin mängis vaheldumisi liivakastis ja kraanikausis ja mina tegelesin sealsamas kõrval oma lillepoti lihvimisega. Ega ma siis koguaeg ka ei vahtinud mis laps teeb, aga ikka viskasin pilgu peale aegajalt, et vannitoas lausa ei uputaks või et voodi lausa liiva täis kantud poleks. Äkki oli kahtlaselt vaikne ja Erinit näha polnud. Ja vaikus teadagi ei ole kuldne vaid alati kahtlane. Vaatasin vannituppa, Erinit seal ei olnud, kyll aga oli kraanikauss tais... heledaid lokke!!! Tormasin tuppa, Erin askeldas suht rahulikult oma manguasjadega. Ma olin ikka jumalasta ehmunud, kysisin Erinilt (liiga) ahastava häälega, et mis ta tegi, miks ta oma juukseid lõikas. Erin muidugi minu ahastusest ehmus ja hakkas nutma. Minul ka pisar silmas, sest kui tal käega läbi juuste tõmbasin, järjest rohkem lokke pihku jäi. Siiski selgus, et lapsel ikka osad juuksed pähe ka olid jäänud ja saime maha rahuneda.
Mina: Erikene, miks sa oma juukseid niimoodi lõikasid?
Erin: I don´t know, cause I had bugs in my hair
Mina: Mis putukad sul juustes olid? Sipelgad?
Erin: I had mosquitoes in my hair

Novot siis, seletasin lapsele, et sääskede pärast ei pea kohe juukseid ära lõikama, et saab muudmoodi ka seda probleemi lahendada.
Nyyd siiamaani veel käib meil vahest selline dialoog:
Erin: Mommy, I want to tell you something
Mina: No mis sa tahad mulle rääkida?
Erin: I`m sorry I cut my hair. Tell me why I cut my hair?
Mina: Sest sa oled väike totukene
Erin: No, tell me!
Mina: Sest sul olid sääsed peas

Lõppkokkuvõttes, kuna Erinil on lokid, siis eriti pole nähagi, et noor juuksur on asialla olnud, õnneks taha ei ulatanud ka, vaid ainult külje peale. Ja muidugi olen ma ise selles kõige süüdi, sest kes käskis käärid vannituppa ripakile jätta.

Not sure

Hakkasime Eriniga just ujuma minema, kui tuli postimees ja tõi paki. Eestist, sünnipaevakingitus. Muidugi pidime paki lahti tegema ja vaatama, mis seal sees on. Olid väiksed loomakesed, mis Erinile suurt huvi pakkusid. Küsisin siis Erini käest, et kas ta tahab ujuma minna või loomakestega mängida. Erin vastas: "Not sure". Lõpuks, peale pikka kaalutlemist, otsustas ta ikkagi ujumise kasuks. Kui basseinis ligunemine mind ära hakkas tüütama, pruukis mul ainult loomakesi mainida, kui laps oli basseinist väljas ja valmis lahkuma, tavaliselt käib see osa suure nutu saatel. Nii, et saatke tihedamini loomakesi :).