Vihmapaev

Tana on terve paev vihma sadanud ja me oleme suht tubased olnud. Korra ikka kaisime Erini noudmisel ka oues vihma kaes. Sadas paris kovasti ja Erin oli pildi tegemise ajal natuke ehmetunud, aga parast muidugi ei tahtnud enam tuppa tulla.

Nagu naha, votsin ma ka blogi kirjutamise natuke kasile. Mul koguaeg tegelikult kipitab, et kirjutaks, aga ma alati motlen selle kirjutamise suuremaks kui see tegelikult on. No et ma kirjutan kui Erin lounat magab, aga siis tuleb tuba ara koristada ja siis mulle tundub, et enam ei joua, sest nagunii arkab Erin kohe ylesse. Voi et ma kirjutan kui Erin on ohtul magama lainud, aga siis ma olen kas ise liiga vasinud voi tuleb juhuslikult telekast midagi vaadatavat. Mul on see kirjutamise katte votmine nagu autoga soitmine kui pole ammu seda teinud - motled yle ja pabistad, et kuidas see vasakpoore valja tuleb voi et akki peab parkimiseks tagurpidi boksi tegema, aga kui soitma hakkad, tuleb valja et pole midagi hullu.

Nyyd siis sai Erin lopuks ööd magama, eriti kiire protsess see meil ka pole. Iga paev keskmiselt nii poolteist tundi veedan ma Erini korval voodis lebades ja ta magama jaamist oodates. Lounaajal laheb isegi suht kiiresti, tavaliselt nii 15-20 minutiga on ta magama jaanud, aga ohtul kaib kino. On vaja kilgata, patjadele langeda, koik sonad mitu korda (nii umbes sada) labi korrutada, ukerdada, hypata, padja all proovida magada, monikord nutta, eriti kui ta on oma voimlemise kaigus pea kuskile ara loonud ja mis peamine, tuleb korraldada Kiisut, Mommit ja Bibit erinevatesse konfiguratsioonidesse. Erinil on terve kastitais pehmeid loomi aga millegiparast hakkas ta akitselt neid kolme endaga voodisse vedama ja nyyd ilma nendeta ei noustu yldse magama jaama. Monikord kui keset ood taiesti unesegasena korra ylesse arkab nouab ka kohe Tsstss voi Bibi.
Viimasel ajal on Erinil ka moningane huvi nukkude vastu tekkinud. Kärutab neid aegajalt nukuvankris ringi ja tassib syles ja musitab ja kussutab ka ning paneb neid teki alla magama. Aga koige monusam mäng on hetkel möglamine. Kui Erin on silmapiirilt kadunud ja pole kuulda "tiia auat" siis on teada, et jalle on kuskilt mingi kreemi voi seebipudel katte saadud. Meil polegi enam asju kuskile panna, tool lohistatakse kohale ja saadakse koik mis vaja ka korgemalt katte. Kreem pole veel nii hull, aga vedelat seepi on tunduvalt tylikam poranda voi Erini pealt ara koristada. Erini puhul voib see naiteks tahendada peapesu, mille kaigus röögitakse nagu ratta peal ja porandaga voib juhtuda nii, et see jaabki vahutama. Kui sul muidugi on kahe paeva jooksul kaks pudelit dushigeeli tyhjaks kallatud, siis lopuks hakkad ise ka natuke hoolikamaks muutuma. Lisaks sellele on Erin veel oppinud peitekreemi kasutama ja pastakaga tatoveeringuid tegema.
Koera karjatamine votab ka suure osa Erini paevast. Cosmoga on neil armastuse-vihkamise suhe. Erin vaga armastab Cosmot, patsutab ja musitab teda, tahab temaga jalutada, nouab teda magamistuppa kui ise magama peab minema ja annab talle koik oma soogi. Cosmo vaga armastab Erinit kui Erin talle oma sooki jagab, talub Erinit kui Erin teda jalutab, aga ylejaanud lahedane kontakt ajab teda enamasti urisema. Seega suure osa oma paevast veedan mina Erinit ja koera lahutades, sest yks ei saa aru, et ta on teise intiimtsoonis ja teine ei saa aru, et ta voib vabalt ka esimese eest ara jalutada ja kuskil varjulises kohas poonutada.
Iseloomu naitab Erin ka, ma enam ei teagi kuidas reageerida voi mida teha. Kui keelan teda, hakkab asju loopima. Teab vaga hasti, et nii ei tohi, aga suurest vihast kohe viskab midagi mis esimesena ette jaab. Pikka aega oli tal teleka sisse-valja plõksimine viha valjendamiseks, monikord ka niisama moodaminnes, nyyd kleepisime yhe jubina sinna nupu peale. Vaga hasti on muidugi ka teada mis nupp puldi peal sedasama teeb, nii et kiusuparast nyyd lylitatakse sealt. Pohiline sigadus mida ta teeb ja miks me tylli laheme on mingi piima voi mahla porandale koerale kallamine. No et joob tassist piima ja siis viimase tilga kallab porandale. Voi kui ma naen, et kohe laheb lollitamiseks ja talt tassi ara votan, siis plädistatakse viimane suutais porandale. Ja ta teab vaga hasti, et nii ei tohi, aga ikka teeb, sest akki emal on veel muidu narvid liiga sirged voi pole ta saanud eilsest saadik porandaid pesta.
Aga homme on tanupyhad, laheme kylla kalkunit sooma ja oleme muidu laisad.

Pole raha, pole probleemi

Kahjuks see lause minu kohta ei kehti. Algas koik sellega, et ykspaev sain oma siinsest pangast hoiatava emaili, et mu arvel on raha jaanud vahemaks kui minu maaratud miinimum. No vaga imelik, laksin vaatama ja toepoolest raha vahem, lausa miinus 900$ arvel. Ja selle olid tekitanud 2 Western Unioni rahaylekannet. Muidugi helistasin kohe panka, panin kaardi kinni ja algatasin protsessi. Identity theft on siin ysna tavaline nahtus ja onneks pangad on vaga vastutulelikud kui su arvel on midagi kahtlast toimunud. Raha kanti ilma nurinata mulle tagasi ja uus kaart saadeti ka. Edasi nad uurivad ise.
Teine seik juhtus mul oma Eesti pangakaardiga. Votsin automaadist raha (polnud joonud ega midagi) ja ma ei tea kuidas see voimalik on, aga ilmselt jatsin kaardi automaati. Automaat ju ometi hakkab hullumeelselt piiksuma, kui sa kohe peale tehingu lopetamist oma kaarti tagasi ei vota. Avastasin selle alles paar paeva hiljem, kui ma oma valjaskaimise kaekoti sisu hakkasin oma tavalisse kotti tagasi panema. Algul kahtlustasin Erinit, talle ka meeldib mu kottide sisu revideerida kui olen need lohakile jatnud, aga vist ikka olen ise syydi. Kohe haaras mind ka paanika, sest motlesin, et akki ma kaotasin kaardi kuskil niisama ara ja nyyd on keegi endale uue teleka voi kaatri sellega ostnud. Ja kuulu jargi Eesti pankades see raha tagasisaamise protsess nii valutu ei ole. Onneks ei olnud siiski keegi seda kasutanud. Helistasin ka Bank of Americasse, mille automaadis ma kaarti kasutasin, lootuses mingi ime labi oma kaart ikkagi tagasi saada, aga sealt teatati mulle, et automaat ribastab koik sisse jaetud kaardid ara. No seda ma ei tahtnud hasti uskuda ja saatsin Marki teisipaeval panka asja uurima. Selguski, et automaat ise ei ribasta midagi vaid seda teeb tadi. Mark sorteeris veel tadiga teisipaevase hunniku labi aga minu orantsi kaarti seal ei olnud, ilmselt oli see siis esmaspaevase ribastajatadi ohver. Seepeale panin selle kaardi ka kinni. Siis loi mulle pahe, et olen ikkagi kusessa, kuna Eesti pangad ju postiga kaarte ei saada. Igatahes kui ma varemalt olen uusi kaarte teinud, siis pidin iga kord sellele isiklikult pangakontorisse jargi minema. Ykskord isegi vist kysisin, et kas volitusega keegi teine ei saa ja oeldi et EI. Palusin Kristal igaksjuhuks panka helistada ja minu suureks yllatuseks ja roomuks selgus, et SEB saadab kyll kaardi postiga kui vaja. Pidi neile internetipangast uue kaardi vormi taitmise asemel lihtsalt oma andmetega emaili saatma. Kaart joudis kohale paari nadalaga ja tahitud postiga, pin saadeti eraldi. Nii et lopptulemus positiivne. Aa, hiljuti nyyd kuulsin, et BOA automaadid siin monikord pididki Eesti kaarte mitte tagasi andma, ongi siis voimalik, et automaat otsustas mu kaardi ilma piiksumata endale jatta, mis muidugi ei vabanda minu uinamuinasust ja selle mitte markamist.
Aaremarkuseks niipalju, et panka voi tegelikult ykskoik kuhu suurde firmasse helistades tuleb siin kovasti aega ja kannatust varuda, sest automaatvastajate systeemist labi murdmine ja reaalse inimese telefonile saamine on taiesti omaette ooper ja ajab tavaliselt raigelt narvi. Mones kohas aitab kui automaatvastajale korduvalt operator voi customer service karjuda. Mones kohas tuleb loov olla ja teha mingi absurdne valik, mida kindlasti mingi automaatne systeem ei saa lahendada. Kui oled juba kellegi toru otsa saanud, kyll nad su siis oigesse osakonda suunavad. Mones kohas ei aita muu kui arusaamatult automaatvastajale momiseda voi telefoni nuppe ploksida, lootes, et robot satub segadusse ja suunab su lopuks inimesele. Igatahes mul peaks juba praeguseks voitluses masin vs inimene medal olema.

Miki

Üleeile vaatas Erin hommikul multikaid ja lopuks tuli esimene sona millest ka ameeriklased aru saavad - Miki. Eks ma muidugi olen talle neid multikategelaste nimesid omajagu korrutanud ka. Ja pealelounal oli kohe mikiga seoses suur tragoodia. Hakkasime oue minema ja kaskisin Erinil kroksid jalga panna. Millegiparast olid krokside peal kaunistuseks kaivad jubinad kuskile kadunud. Lilled on suured, need leidsin kerge vaevaga yles. Aga miki, mul polnud orna aimugi kus see voiks olla. Erin muudkui kordas mikimiki ja nutt tuli ka natuke peale. Miki oli endiselt kadunud, lopuks vedasin Erini oue, lootes, et miki laheb meelest ara. Aga ei lainud, Erin seisis keset oue ja nuttis taiest korist mikimikimiki, ei lasknud ennast sylle votta ega puudutadagi. Lopuks muud ei aidanudki, kui laksime tuppa seda onnetut mikijubinat otsima. Erin aitas ka otsida, vaatas riiulite alla ja kallas oma kilakolakasti porandale kummuli. Lopuks leidsin miki hoopis riiuli pealt ja peale kroksi peale panemist oli laps nous oue minema.

Uusi sõnu

Sõnu on nyyd hakanud tasapisi tulema. Panen siia kirja, et märk maha jaaks.
Onu
Tädä voi ätä - tädi
Peissi - poiss voi põsk
Tuu - suu
Aua - koer loomulikult. Kusjuures imelik, sest keegi meist polnud kunagi aua oelnud koera kohta, ise motles selle valja.
Tiia aua - siia aua, no seda ma kuulen miljon korda paevas, sest koer ei allu ja laheb kaugemale (KOGUAEG) ja teda tuleb pidevalt käsutada ja korrale kutsuda.
Tss - kiisu
Papa - pall, aga sobib ka iga muu ymmargusemat sorti asja kohta oelda, alates synnimargist lopetades kuuga.
Pupu - juust
Bibi - see on yks suurte silmadega pehme kitseke. Ma ei osanud Erinile seletada, et mis imeik loom see on ja nii ta sai nimeks Bibi, Erin oli sellega nous.
Uua - juua
Aiai - iga vaikseimgi kriimustus ja täpp on nyyd aiaid ja neile tuleb meil hoolikalt kordamooda peale puhuda.
Aka - no teadagi mis, aga see sobib ka ninakollide voi suvalise maas vedeleva puru ja sodi kirjeldamiseks. Ja ykspaev oli aka koikide raamatus olevate piltide peal kah.
Njämnjäm - tavaliselt kombinatsioonis teise sonaga - kui raamatus pildi peal on kass kel kala hambus, siis oeldakse tss njamnjam voi kui on mingi kirjeldamatu elukas nagu naiteks janes porgandiga siis ka lihtsalt njamnjam.
Khh - hiir, nii arvuti- kui muiduhiir.
Lille kohta tal sona veel pole, aga nuusutab ninaga ja on selge millest jutt kaib.
Koik ylejaanud asjad ja Erin ise on koondnimetusega Tää.