Mutant-ussid vol 2

Mutant-ussid andis naaber purgiga oma tookaaslasele, kelle naine armastab liblikaid kasvatada. paar tykki olid nii kobusad, et ta pani need apelsinipuu otsa, aga ylejaanud olid juba purgis nukkuma hakanud. viimane uudis ongi see, et puu otsas olevad ussid on veel alles, aga purgi ussidest olid liblikad saanud ja minema lennanud.

Tulnud koer

Eile riisusime oues kui akki aia tagant yks mees kysis, et kas me juhuslikult ei tunne seda valget koera, kes juba tund aega olevat meie maja taga oleva hotelli parklas edasi-tagasi kainud. mees oli selle hotelli tootaja, ysnagi noutu. me koera ei tundnud, aga arvasime, et muidugi me voime koera enda juurde hoiule votta ja helistada varjupaika ja muudesse kohtadesse. kuts oli pisike, valge ja sobralik. pika ja koheva karvaga, ma arvan et shitsu. kaelarihma ei olnud, aga karv oli puhas ja kammitud, nii et naha oli, et selle koera eest on hoolitsetud. ja jooksuaeg oli tal ka. Cosmole ta igatahes vaga meeldis, jooksid koos aias roomsalt ringi. helistasin varjupaika, aga neile polnud veel keegi teatanud sellisest kadunud koerast. naaber tootab loomakliinikus, nemad seal ka polnud midagi kuulnud. motlesin siis, et peab vist moned kuulutused tegema ja ymbruskonda yles panema. aga niikaugele ma ei joudnudki. olime veel endiselt oues, kui mooda soitis yks rattur, kes siis akki meie varava taga jarsult pidurit pani. oli vaga ahmi tais, kui kysis, et kas see valge on minu koer ja vaga roomus, kui selgus, et polegi. tuli valja, et kutsi nimi on Lola ja ta oli lahedal asuvast loomapoest pogenenud, mingist imevaiksest uksepraost enda valja pressinud. no jooksuaeg ja loodus kutsus ilmselt. ja mitte selles mottes, et teda seal myydi, vaid nad hooldavad ka seal koeri. oligi ju naha, et ta on varskelt pestud ja kammitud. sinna loomapoodi minek oligi tegelikult mu jargmine mote. parast naaber ytles, et see on juba vahemalt teine kord, kui sealt hoolduses olev koer on plehku pannud. vahemasti loppes see seiklus Lolale onnelikult, eks muidugi paari kuu parast selgub, kas Lola ka mone karvase Don Juaniga joudis kohtuda.

Vihm

Ilmad on meil soojad aga see eest vihmased. yleeile sadas paduvihma peaaegu terve paev ja nagu hiljem selgus, tuli 100 aasta vihmarekord - 18cm. meie aiatee oli pahkluuni vee all ja tagaaed ka. madalamatel tanavatel oli poolde saarde vesi ja hulpisid ringi plastikust prygikonteinerid. inimestel soovitati autodega mitte ringi soita, aga muidugi nad soitsid ju, sest alati on huvitav testida kui sygavas vees auto lopuks seisma jaab. nende tanavate aarsete asutuste ja majade omanikud ka vaga roomsad polnud - kui vesi muidu tuppa veel ei ulatanud, siis autode tekitatud lained ikka ulatasid. onneks kadus vesi kahku, kui vihm lopuks jargi jai. huvitav kuhu kanad ja kassid vihma ja uputuse eest laksid?

Linnud parast vihma

Uneprobleemid

Tegelikult on nii, et tahaks palju rohkem siia kirjutada, aga aeg kaob kuskile musta auku. eriti viimased moned nadalad, mil Erin on vaga niru magaja olnud. oosel arkab yles iga tunni voi paari tagant ja viriseb voi lausa nutab. tavaliselt kui ta enda korvale votan, siis ikka rahuneb ja jaab uuesti magama, aga alles moni paev tagasi vahtisime koos kl 3 oosel yle kahe tunni jarjest telekat. ja hommikul on ta ka olnud eriti varajane arkaja, hiljemalt kl 7 hakkab seletama ja oma voodist valja noudma. voi kui meie voodis on, siis arkab yles ja hakkab ringi ukerdama. mina teesklen siis magajat, et akki jaab tema ka uuesti magama, aga tavaliselt see plaan labi ei lahe. puskleb enda voodi aare lahedale ja siis libistab enda ilusti jalad ees maha ja konnib toast valja. mis mulgi siis yle jaab kui talle zombina jargneda. samuti on ta otsustanud nyyd ainult yhe paevase uinaku teha. selle ta teeb kusjuures ainult 3-4 tundi peale hommikust arkamist, ilma mingisuguse protestita. aga ohtupoolset uinakut ta enam teha ei taha, joob oma piima ara (siiamaani ta jaab magama enamasti ainult piimapudeliga), hakkab jutustama ja paneb voodist plehku. mis aga tahendab seda, et paar viimast tundi enne oound on ta paris viril jonnipunn ja peab vaga leidlik olema, et teda lobustada. ja lopuks kui ta magama laheb, siis ongi nii, et vaatad veel nats telekat ja on juba endal ka megauni peal.

kondimisest niipalju, et nadal peale oma esimeste sammude tegemist ta juba kais hoolega, nyydseks on muidugi taitsa proff. eelmisel pyhapaeval kaisime jahiga soitmas, terve selle purjetamise aja ta ju ka muidugi tahtis ringi kondida. vahepeal oli paris kova lainetus, endalgi oli tegu, et pysti seista, aga tema muudkui laheb. varsti hakkame koielkondi harjutama.
kylmkapi probleemi lahendasin ka ara - kleepisin takjapaela ukse kylge, toimib vaga hasti. esimene kord ei saanud isegi Mark kylmkappi lahti.

Pavlova

Tahtsin lihtsalt siia parema koogi pildi panna ja veelkord kiidelda, et tuli taitsa hasti valja. tegin siis Thredahlia opetuse jargi. kuna mul ahjuuks labi ei paista ja esimest korda kypsetasin ka selle ahjuga, siis ikka piilusin ukse vahelt sisse ka paar korda, et akki on vahepeal korbema lainud. ei olnud. no taitsa lumivalge ta ka ahjust valja ei tulnud, aga polnud ka sellel helebeezhil midagi viga. peale panin maasikaid ja granaatouna ja tegelikult maasikad ongi ainus asi mille yle nuriseks. ameerika maasikad, olgu nad mahe voi mitte, on ikka suht mottetud voi vahemalt mina pole siin veel maasika maitsega maasikaid saanud. eile just vaatasin, et poes oli myygil granadilli. oli teine paris kirve hinnaga, eriti kui arvestada, et neid umbes 10 tk vaja oleks, aga jargmine kord akki proovin selle siiski ehk ara.
ja jarele jaanud munakollastest tegin Key Lime Pie'd.

Mutant-ussid

Tana leidsime naabritega oma laimipoosa otsast 5 imelikku mutant-ussi, nagu mingid suured roovikud, aga maopeaga ja kui neid sudida, siis ajasid punase maokeele valja. paris jube oli. keegi polnud selliseid enne kunagi nainud. igatahes maitsesid neile laimilehed hasti. karistuseks korjasime nad poosa kyljest ara ja panime purki. naitasime teistele naabritele ka, koik arvasid, et ennenagematud imelikud roomajad. aga internet on meie sober, kui otsingusse panin "snake like caterpillar", saime teada, et pole tegemist mingi anomaaliaga vaid paasusaba liblika roovikuga, keda kutsutakse ka "orange dog'iks", sest neile maitsevad tsitruseliste lehed. ja see ussikeele moodi organ ja maopea on muidugi lindude hirmutamiseks.
pildid tulid mul udused, sest poosa ymber oli paanika nagu hakkaks tapjatougud meid kohe ryndama, aga onneks oli keegi pildi meie roovikust juba netti pannud:
parast leidsime veel puuoksa seest 3 gekomuna ja naaber nagi UFOt. oli tegus paev.