Halloo halo

Täna oli meil selline päike

Sitajuttu kah vahelduseks

Hetk oli taiesti idylliline - mina arvutis, laps ilusasti porandal (diivanilaua taga) mangimas oma manguasjadega, kass rodul ja koer oma riiulis. kui akki tunnen, et konkreetne sitahais on. algul syydistasin kassi, et laisaks lainud teine, ei viitsi enam liiva peale kraapida - kassimaja on mul arvutilaua korval. siis aga hakkas koitma, et kass ju magab rodul ja pole juba tykk aega toas ringi liikunud. nii, miks siis ikkagi haiseb ja ramedalt pealegi? olin just pysti tousnud, et asja uurima minna, kui laua tagant roomas valja roomus ja kilkav laps, ise pealaest jalatallani si-ta-ne. hetkega fikseerisin, et riided on tal endiselt seljas, et ilmselt ta oma sitt see ei ole. mis jattis yhe syydlase - Cosmo. kes teadis vaga hasti, et ta syydi on ja oli sulandunud oma riiuli kaugeimasse nurka. vaatepilt, mis laua taga avanes oli vaga huvitav, vaip oli suures osas loomulikult omandanud pruuni varvuse, osa sitta oli Erini hoolika too tulemusena ka korporeeritud sygavamale vaiba sisse. ja me just pesime vaipa paar nadalat tagasi! manguasjad kenasti dekoreeritud ja moned armsad pruunid kaejaljed ka roduukse klaasi peal. tubli ja pohjalik too niisiis. no mis siis ikka, algatuseks laps vanni. vannis on ju monus muidugi, natuke ainult protesteeriti, kui ma kyynealuseid yritasin puhastada. onneks noustus Erin oma voodis mangima kuni ma vaipa pesin. hea et meil ainet oli jargi jaanud, konsentreeritumas koguses tegi see paris hea too. elagu keemia! ja kusjuures, ei olnud koeral koht korrast ara. ilmselt oli tal hommikusel jalutuskaigul targematki teha kui oma hadasid ja hiljem kui hada peale tuli, otsustas ta mind mitte segada ja oma asi vaikselt laua taga ara oiendada. kes seda oskas arvata, et lapse jaoks ju koerasitt oma olemuselt on ju plastiliin. voibolla kui ta suuremaks kasvab, oskab ta ka väikseid kujukesi sellest meisterdada.

Dogs' lives are too short. Their only fault, really.

Fammi 29.06.96-11.04.08

Puhkus

Kaisime martsi lopus-aprilli alguses beebiga vaiksel 10ne paevasel puhkusel. kylastasime Ameerika vanaema ja -isa Virginias ja veel mondasid sugulasi Connecticutis.

pohiline pohjus, miks puhkus sai ette voetud, oli kirsioite festival DC-s. oigemini festivalist oli ykskoik, aga kirsse tahtsin naha. kuna tapselt pole ju teada, millal need kirsid oitsema hakkavad, siis tuli reisi aeg planeerida kuidagi kohutunde jargi ja peab ytlema, et kohutunne alt ei vedanud. tegemist on siis Jaapani kirssidega, yle 10 erineva sordi - valged, roosad, tumeroosad, yhekordse oiega, topeltoiega, leina?kirsid.
esimesed 3020 kirsipuud istutati 1912. a ja 1935. a peeti esimene kirsioite festival. nagu selgus, kannavad need kirsid isegi vilju, mis on aga pisikesed ja kibedad ja maitsevad ainult lindudele. muidu voiks ju sygisel olla kirsisoomise festival. sellel aastal oli kirsside oitsemise tippaeg 27. marts- 3. aprill ja meie kaisime kirsse vaatamas reedel. reede oli hea valik, sest see on ikkagi toopaev ja pole veel nii palju rahvast kui nadalavahetusel. parkimisega ka vedas, kuigi alguses tundus koha leidmine lootusetu. nimelt olid suured parklad suletud ja seal toimus festivali toitlustamine jms ja ainuke voimalik parkimine oli tanava aares. aga onneks leidsime yhe pisikese parkla, kust ka juhuslikult just yks auto lahkus ja saime selle koha endale napsata.

Teel parki kohtasime kassijalutajat

kirsioied olid muidugi vaga ilusad, nagu lumi puude peal, aga kahjuks polnud ilm eriti paikseline ja pildid tulid nats hallid. samas oli ilm onneks vaga monus ja soe, nii 20 kraadi ringis ja sai taitsa lyhikeste kaiste vael kaia. programmis oli ka raudselt Franklin Delano Roosevelti memoriaal, loomulikult pohiliselt shotika kuju parast :).

Fala & Roosevelt

lisaks kirssidele oitsesid igal pool veel ka magnooliad ja yhed kollased poosad ja teeaarsetel murunolvakutel hulgaliselt nartsisse. mondadel kirssidel oli ymber kaitsevore, arutasime kas janeste voi kitsede parast, selgus hoopis, et koprad kurat.

Roosevelt & magnoolia

Connecticutis oli meil yks peatus Mystic. muidugi kaisime Mystic Pizzas pitsat soomas, teate ju seda filmi kyll.
pitsa oli hea, aga ettekandja polnudki Julia Robers. Erin istus esimest korda lastetoolis ja krabas ka peotaie pitsat. selle ma konfiskeerisin, aga hiljem sai ta lohutuseks natuke jaatist. jaatis maitses hasti ja iga kord kui ma jaatiselusika oma suhu panin, tegi ka Erin ilusti suu lahti.
kaisime ka yhes loomapoes. mondades osariikides juba keelatakse kutsikate myymist loomapoodides aga ilmselt mitte Connecticutis. seal poes oli vist myygil oma 40-50 kutsikat. hinnad 999-1200$. paar shotikat ka, vaga nummid aga jatsin siiski ostmata. aga. muude tavatougude hulgas olid ka sellised huvitavad toud nagu Morky ja Hoodle. tegin netist otsingu, Morky on segu Maltese & Yorkie'st ja Hoodle on hound & poodle? ma ei uskunud oma silmi, sest mis te arvate mis hinnaga nad myygil olid, muidugi 999$. isegi minu mitte koeraomanikest ja vaga koertekauged ämmad-äiad arvasid, et see on outrageous ja unheard of.
Erin jallegi pidas koik pikad soidud ilusasti vastu. lennukis oli ta lausa ideaalbeebi, pikkadel autosoitudel tuli vahepeal nutt peale, aga see on ka arusaadav. katsuge ise mitu tundi jarjest rihmadega tooli kyljes kinni olla. tegime muidugi peatusi ka, aga kui tagumik ikka beebiistmest valutab, tuleb natuke kova haalega karjuda ka.
koik sugulased olid ka Erinist vaga vaimustunud ja lopuks isegi Erin harjus erinevate vooraste nagudega ja oli ysna rahulolev suhtleja kuni inimesed teda just omale sylle ei krabanud. pohiline, et ringi roomamiseks porandapinda oleks ja et vahest syya ka antaks. kui ei anta, siis pole ka hullu, sest kuskil ikka moni koera- voi kassikrobuski kauss leidub, kust obrokit saab votta. ja tyhja neist manguasjadest, kui kuskil lakkumiseks moni telekapult voi king vedeleb. nii et toesti taiesti vahenoudlik ja ideaalbeebi, nagu ma endale ette kujutasingi :).

Tige kubujuss

ainuke asi mis Erinit tigedaks ajas peale autotooli, oli pidev riidesse toppimine. myts ja jope on kohe eriti nomedad riietusesemed. myts ju tuleb endale kohe silmade peale tirida ja siis rookima hakata, sest kottigi pole naha enam ja jopes ei saa apsoluutselt ennast liigutada ju.

Erin ajab sussi taga

veel sai Erin oma esimese soidu ostukärus, esimesed suss-kingad ja esimene hammas hakkas ka yks paev enne kojutulekut igemest valja piiluma. nyyd on Erin suht hämmeldunud uuest ja teravast asjast oma suus ja ajab kogu aeg hammast katsudes keelt suust valja.