Kaisime nadalavahetusel Fort Zachary pargis rannas. lapse jaoks oli koik uus ja huvitav. koigepealt oli huvitav kohuli maas manniokaste ja kivikestega mangida.
ja kuna randa sai juba tuldud, laksime istusime ikka vette ka. no veepiirile, sest sygavaks laheb ruttu ja lained ja hoovus on tugevad. Erin proovis liiva ja vetikaid ka syya, eriti ei maitsenud, vist olid liiga soolased. lopuks olime meieni ulatuvate lainete tulemusena yleni marjad ja soolased aga dushid on rannas huvitavad. vett, oigemini uduvihma, tuleb ainult siis kui nuppu all hoiad. ja katsu sa yhe kaega last hoida, teisega nuppu pressida ja siis veel liivast ka puhtaks saada.
Tahan, hoian puust kinni, tahan, ei hoia
ujumas me kaime iga paev basseinis. ujumine tahendab siis basseinis ringi holjumist ja chillimist. kohuli on Erin taitsa nous olema ujumisasendis, kuigi mingi kate ja jalgadega siputamise vastu ta kyll huvi ei ilmuta. selili pole ta nous yldse olema, hakkab kohe ennast yles kangutama. koige rohkem rahul on Erin siis, kui tal on onnestunud oma ujutaja paikseprillid pihta panna.
viimase nadala on kahjuks bassein kinni olnud, pump katki ja ei tea kah millal korda saab. seega jaanipaevaks olgu Selisse bassein valmis kaevatud, sest siit tulevad suplejad.
vabal ajal tegeleb Erin veel kiirroomamise ja pysti seismisega. eriti kiiresti roomab ta siis, kui koera kausse porandal markab. ja malu on tal ka parem kui haugil - kui ta omale selle koerakausi pahe on votnud, siis ma voin teda kasvoi 10 korda jarjest teisse korteri otsa viia, aga nii kui ma ta maha panen, on ta kolme sekundiga jalle kattpidi kausis. seetottu saab vaene koer viimasel ajal syya ja juua ainult kui laps magab. nii et edasi liigub ta enamasti roomates, ehkki pohilise aja tegeleb ta hoopis seismisega. millegi najal siis. eriti monus on ta muusikalauake, mis meid hulluks ajab, aga lapsele palju roomu valmistab. nimelt iga klahv ja muu vidin teeb katsumisel mingit haalt voi muusikat. kuskil nadal-paar tagasi oppis Erin ara, et ylesse auku tuleb pall sisse panna ja siis see tuleb alt torust valja. nii ta siis paneb muudkui palli auku ja siis kykitab maha, et see katte saada. kykki-pysti, kykki-pysti, ja nii pool tundi jarjest.
ah jah, ta ikka nihkub edasi seistes ka, eriti kui on vaja midagi keelatut katte saada. seetottu oma vaba aega sisustame me viimasel ajal tihti naiteks telekapuldi otsimisega.
jaanipaevaks tuleme Eriniga Eestisse. seekord on lend Miami-Amsterdam-Tallinn. Amsterdamis on ainult 55 minti aega lendude vahel, nii et ma kujutan ette, kuidas ma seal lapsega tervisesporti teen yhe lennuki pealt teisele. no pole hullu, voibolla selleks ajaks juba Erin oskab joosta ka.
Ma ostsin monda aega tagasi vinge puzzle. metallik ja puha. panin kokku ka, silm oli lopuks taitsa krillis sellest metallikust aga muidu olin uhke. nyyd seisis puzzle riiulis yhe pildiraami peal ja ootas liimimist ja oma raami. kuni eile hommikuni. meie Eriniga tukkusime diivanil hommikuuinakut, kui akki kova pauk kais ja kostus tuule vilinat, kui kass kappi peitu kihutas. tegin siis silma lahti, et tuvastada millega kass seekord hakkama sai - koike muud aga mitte seda!!! pildiraam oli kummuli lapse tegelusmati peal. vedas, sest selle kaared ilmselt paastsid klaasi katki minekust. kyll aga puzzle oli porandal oma algolekus tuhandes tykis. ma ei teagi, kas ma koik tykid yldse yles leidsin, aga enne Eestisse tulekut pole aega seda valja ka selgitada. koerale on antud karm kask leitud puzzletykke mitte narida vaid panna need karpi teiste juurde. aitab sellest yhest Erini hambajalgedega tykist kyll.
