Synnipaev

Eelmine pyhapaev sai Erin aastaseks. paneb kohe vanainimese kombel soiguma, et kuidas aeg kyll lendab. alles ta oli väike vääks, kes ainult soi ja magas, nyyd aga on juba taitsa inimene. iseloomuga ja puha. hammustab mind kogu aeg, kaed ja jalad on mul koik sinikaid tais. ma juba natuke kardan teda, kunagi ei tea, millal poole kallistuse pealt jalle hambad sisse lyyakse. ja nii kui midagi teha ei lubata, hakkab pead vastu porandat koksima. siis hakkab muidugi nutma, aga kui naeb, et tast valja ei tehta, jatab jargi ja leiab endale uue tegevuse. viimase aja tegevused paraku ongi enamasti sellised, mida teha ei lubata. naiteks koera krobuskite veekaussi loopimine, sahtlitest asjade valjatirimine, kylmkapi tyhjendamine, teleka sada korda jarjest sisse-valja lylitamine jne. ja nii kui ma ta sealt tegevuse juurest ara toon oma manguasjade juurde, on ta seal samas algpunktis 5 sekundiga tagasi. ise veel kavalasti vaatab ka, et kas ma ikka naen. nii veel ka, et kui ma kuskilt kaugemalt ytlen, et ei tohi, siis vaatab ja naerab ja teeb edasi, aga nii kui ma sammu tema poole teen, hakkab ruttu eest ara pogenema ja tagaajamist mangima. koerasoogi osakonnale juba panime turvavaravad ette, kapile ka beebiluku, sahtlid veel ootavad lukustamist. seda kyll veel valja moelnud pole, et mis kylmkapi ja telekaga teha. lemmikmanguasjad ongi siiani koik puldid telefonid, kingad, hambaharjad, juhtmed ja muud imelikud asjad. oma manguasju tostab kastist valja ja natuke mangib ka, aga mitte eriti entusiastlikult. lemmiktegevus on veel ronimine ja diivani voi voodi peal ukerdamine, seda voib lopmatuseni teha. peab ainult valvel olema, et yle aare ei ukerdaks. onneks saab ta ysna hasti aru, kui aar hakkab tulema ja keerab jalad ilusasti ette, et maha minna.

edasi liikumine toimub veel siiamaani enamasti kapukil. kui on muidugi kuskilt kinni hoida, siis ikka pysti. oma synnipaeval hakkas amblikukondi harrastama - kaed maas aga polved ohus. vist oli oues kiviplaatidest teerada polvedele pisut karm. tana kyll aga tegi oma esimesed paar imelyhikest sammu, siis ehmus ja lasi jalle kapukile maha. ikka kindlam vark kui maa lahedal.
sonu ytleb ainult aitah ja emmemmmemme, see viimane siis tahendab enamvahem koike. pikad jutud muidugi podiseb maha omas keeles. peaks vist ise hoopis keeltekooli minema.
synnipaev laks muidu hasti. Erin sai synnipaevaks vett purskava basseini, milles ta nyyd iga paev suplemas kaib.

kylalisi meil ei kainud, sest teisi lapsi ma siin nagunii ei tunne ja ega yhe aastane ei saa veel synnipaevast tuhkagi aru. torti kyll soime ohtul. motlesin tykk aega, et mis torti teha ja otsustasin Pavlovat proovida. tuli taitsa hasti valja, eriti esimese korra kohta. naabrid tulid ka tordile ja kiitsid, nii et laks korda. yks kyynal tundus niru, siis panime 12 kyynalt hoopis, et yks iga kuu kohta. ja Erin tahtis muidugi kyynlaid puhumise asemel hoopis krabada.

Ike this!

Me ikkagi nyyd ei evakueerunud kuhugi. reedel oli suur paanika aga laupaeva hommikused ilmaennustused olid juba natuke helgemad ja otsustasime oodata oma otsustamisega pyhapaeva hommikuni ja siis ohtuni. iga uus orkaani prognoos pani selle teekonna jarjest rohkem lounasse ja praeguse seisuga me saame ainult troopilise tormi. uudistes jalle raagib kogu aeg kuidas koik evakueerusid, aga meie ei tunne kedagi, kes seda teinud oleks. linn on muidu kyll taitsa tyhi, aga paljud baarid ja ka moned poed on lahti. tavaliselt need baarid kus rohkem kohalikud kaivad, hoivad end viimase voimaluseni lahti - niikaua kuni politsei tuleb ja kinni kaseb panna. siiamaani pole politsei igatahes seda teha kaskinud.

Naabrid

kaisin just oues koera ja lapsega jalutamas, tuuline ikka on juba natuke ja vihma ka hakkas tibutama just kui ma tanava loppu olin joudnud. vaatasin, et inimesed ikka vottavad suht lodvalt seda tormi, paljudel oli aiamoobel endiselt hoovis, samuti lillepotid jms. trani. yhed eriti kavalad naabrid olid suure peegli lahtisesse prygikasti pysti pannud, selle me tegime ohutumaks ja toppisime vahemalt kaanega prygikasti. teised kavalpead olid varava ette suure kuhja palmilehi ja oksi kokku tarinud. ometi on ju mitu paeva juba teada olnud, et prygiautod ei soida praegu. enda prygikastid me kinnitasime rihmaga aia kylge, et nad lendu ei laheks, aga enamustel naabritel seisid need lihtsalt aia taga, eks neil ole parast huvitav neid otsida. loodame, et moni neist meile autosse aint ei lenda.

Viimane satelliidi pilt

nyyd me istume siin ja ootame. hakkan vist varsti jooma ja oma puzzlet uuesti kokku panema.

Ike ehk teretulemast tagasi

Olen nyyd esmaspaeva oost saadik tagasi Key Westis ja kuna Mark vahepeal kolis meid teisse korterisse, siis olen pohiliselt tegelenud koristamise,asjade lahti pakkimise ja paigutamisega. ja nyyd tundub, et homme hakkan jalle asju kokku pakkima ja korgematesse kohtadesse voi autosse paigutama, sest laheneb orkaan Ike. siiamaani me pole veel kunagi evakueerunud, aga nyyd tundub, et asi on vaga tosine. muidugi voivad igasugu ennustused veel paremuse poole muutuda, aga vaga palju vist siiski mitte. praegune ennustus on selline:


homme algab turistide evakueerimine ja pyhapaeva hommikul elanike. me homme ohtuni vaatame mis vark on ja kui ikka jama on, siis lahkume ka. esialgu motlesime, et Tampasse, aga kui ennustus ikka vaga halb on, siis ilmselt Virginiasse Marki vanemate juurde.
kardetakse jalle suurt tousuvett, isegi suuremat kui Wilmaga oli. selles majas kus me nyyd elame, oli Wilma ajal vesi toas rinnuni, nyyd siis voib tulla veel korgem. kui Ike nyyd toesti 4. kategooria orkaanina siit yle laheb, siis yks asi on siin torm yle elada ,aga teine asi on mis parast tormi toimub. neid saari ju yhendavad mandriga sillad ja vaga huvitav on ,kui moni neist hävib. koige hullem, kui 7 miili sillaga midagi juhtub, mis on ysnagi toenaoline, sest see on ehitatud vastu pidama ainult 1. kategooria orkaane. kui nii juhtub, siis ei toimu siin parast orkaani tykk aega mingit elu. ei kujutagi ette, kuidas siiajaanud inimesed sellisel juhul selvivad. ilmselt muidugi lennumasinatega abipakikesi ikka tuuakse.
bensiin oli juba tana osades tanklates otsas. homme vist pidid veel viimased bensiiniautod Miamist siia tulema. poes kyll vaga suurt tunglemist ei nainud, aga voibolla see on sellest, et enamus ikkagi planeerib lahkuda. ma juba kujutan ette mitu tundi me tavalise 3 tunni asemel mandrile siit soidame. naabrid meil kusjuures jaavadki siia. kuulsin tana ka sellist kõlakat, et nyyd enam sundevakueerumise ajal kohale jaanud inimesi paasteteenistused aitama ei tule..
nyyd aga lahen magama. tagasijoudmisest saadik on mul aratus koige hiljem 5-6 ajal olnud, sest Erinil on aeg sassis. homme siis naeb mis toimub ja juhtuma hakkab. ja tegelikult ma ikka plaanin Eestis kaigust ka natuke kirjutada.