Eriniga haiglas

Me olime Eriniga haiglas. Nyyd on juba koik korras, eile hommikul saime valja ja tana juba oli Erin roomus ja lasteaias. Antibiootikume peab veel sooma monda aega aga onneks see on roosat varvi vedelik ja Erin ytleb, et maasiankupiim ja joob selle lusikataie ilusasti ara.

Erinil tuli paar nadalat tagasi palavik, selline suht korge, 39,5 voi midagi. Ma eriti ei pabistanud, tal ennegi moned korrad selline korge yhepaevane palavik olnud. Aga kestis kauem kui yks paev ja koha ka natuke. Motlesin siis, et peaks arsti juurde minema. See on ju ka keeruline. Ma pole siin ju Eriniga kainud enne arsti juures, mis tahendab, et tal pole oma arsti. Kuna ma hetkel olen vaene, siis sai Erin monda aega tagasi no. riikliku Medicaid kindlustuse ja pidin kas ise neile teatama, kes Erini arst on voi nad maaravad mulle arsti Marathoni saarel, mis on u 50 miili kaugusel ja see on minu jaoks sama hea kui yldse mitte arsti omada. Key Westis on 3 lastearsti, helistasin koik labi, keegi uusi kliente patsiente ei vota, eriti Medicaid kindlustusega. Motlesin, et kuni ma seda asja klaarin ja tutvuste kaudu hakkan ajama, kain Eriniga mingi suva arsti juures. Laksime yhte walk-in clinicusse, mis on elava jarjekorra alusel ja arst mulle endale ka eriti ei meeldi, aga vahemalt nad aksepteerisid Erini kindlustust. Arsti juures laks aega mingi 2 tundi. Lopuks peale pikka ootamist erinevates ruumides arvas arst, et ilmselt viirus, aga igaks juhuks saatis meid kiirabisse kopsu rontkenit tegema. Rontken midagi ei naidanud. Siis tuli nadalavahetus, Erinil ikka palavik, mitte enam nii korge, aga ikkagi, eriti syya ei tahtnud, koguaeg ytles, et on vasinud, haige laps yhesonaga. Terve eelmise nadala oli Erin mu sobranna hoida olnud kui ma tool kaisin. Esmaspaev on mul vaba paev, siis olin Eriniga kodus. Teisipaeval tahtsin peale tood minna kiirabisse, aga kuidagi tal palavik laks alla ja motlesin, et vaatame homseni. Sobranna mees on kiirabipealik ja tema ka arvas, et ilmselt mingi viirus voi mitu lasteaiast saadud. Kolmapaeval kui ma too lopetasin, oli mul telefonis mess sobrannalt, et ta laks Eriniga kiirabisse. Eks ma siis laksin ka. Selleks ajaks oli Erinil juba kanyyl kapa sees, vereproovid voetud ja uus rontken tehtud. Veel pidime pissiproovi andma. Selle koigega kaasnes muidugi igavene ootamine, isegi kui kiirabi boss on sobranna mees. Siis selgus, et haiglasse saab votta Erini tema arst. Arst keda tal pole. Siis sobranna mees ajaski tutvuse kaudu asja korda ja Erin sai endale arsti, kes ta haiglasse vottis. Dr. Takas, kes on ungarlane ja arvas, et muidugi ta oma cousini votab endale patsiendiks ja pidi muidu ka hea (koige parem) arst olema. Lisaks sellele teadis ta eesti keeles sonu kala ja ka”si. Ja siis olimegi sees, palat nr 251. Ei votnud aega 6 tundigi. Kusjuures pohjuse miks Erin haiglasse sisse voeti ma muidugi kuulsin mitte arstide ega odede vaid oma sobranna kaest – kopsupoletik. Ja selgus, et tegelikult oli ka see esimene rontken juba natuke bronhiiti naidanud ja Erin oleks juba siis pidanud antibiotse saama hakkama.

Esimesel paeval anti Erinile tilgutist vedelikku, kuna ta oli dehydreerunud, parast ma ise yritasin teda jooma sundida, suurte raskustega. Sai antibiotsi veeni iga 12 tunni tagant ja iga 6 tunni tagant mingi sissehingatavat auru koha jaoks. Ninas oli hapniku voolik ja varba kyljes hapniku andur. Oed sebisid koguaeg temperatuuri ja vererohku moota. Oed lasteosakonnas olid kyll ylitoredad. Ja ylejaanud aja sai telekat voi internetti vaadata. Sook oli haigla kohta yllatavalt hea ja suure valikuga. Pohimotteliselt nagu hotell, ainult et oosel ei lasta hasti magada, iga tunni voi paari tagant kaiakse midagi askeldamas ja mootmas. Erin ise ei arganudki ylesse aga mina muidugi arkasin. Paari paevaga oli Erin juba paris kobe, enam lisahapnikku ei vajanud ja palavik oli lainud kohe kui antibiootikumidega alustati. Kokku olime haiglas 5 paeva. Moned kindlasti markasid mu sagedast netis olekut :). Lisaks koigele muule joudsin ma ka lopuks viimase Harry Potteri labi lugeda.

Kui tana toole laksin, siis Jackie ainult naeris ja ei oelnud, et ma ju ytlesin. Tal on endal kaks juba suuremat last ja ta ytles mulle mitu korda, et usu mind, kui nii kaua on lapsel palavik, siis on raudselt mingi poletik kuskil.

Selle saaga lopetuseks proovisin tana helistada Erini kindlustusse, et nende systeemis ka arst ara muuta. Peale robotitest labimurdmist kui telefon lopuks kutsuma hakkas ja oli lootust inimesega raakida, oeldi mulle, et koik liinid on kinni ja jatke teade. Vat siis, Nyyd ootame, kas keegi teate peale tagasi helistab.

Unenäod

Elu ilma interneti ja telekata on huvitav – jaab aega raamatuid lugeda. Lugesin hiljuti “Exploring the World of Lucid Dreaming”. Paris huvitav, point on nimelt selles, et kuidas unenagu nahes ara taibata, et sa naed unenagu ja siis – sky is the limit. Tahad lendad kosmosesse, tahad saadad politseiniku pekki, tahad oled Vanessa Paradise, tahad oled hoopis maailma direktor, mis iganes onju. On mitmesuguseid erinevaid tehnikaid, kuidas unes ara aduda, et sa und naed ja siis mitte yles argata, neid ma ei viitsi seletada, aga alguses on tahtis harjutada ennast unenagusid maletama, selleks tuleb need kohe muidugi yles kirjutada. Ma ei ole viitsind yles kirjutada, aga teadagi, isegi kui argates maletad unenagu, siis natukese aja parast see haihtub meelest. Siis mul tuli meelde, et kunagi ammu ma kirjutasin yhe imeliku unenao ylesse, tuhnisin nats arvutis ja leidsingi, aastast 2004 koos kommentaariga:

Laksin langevarjuhüpet tegema ja millegipärast koos Millingu ja Normaniga. Mingi teema oli, et üks neist ei osanud õiget asendit võtta ja teine pidi ette näitama. Seisin lennuki ukse peal, vaatasin alla ja ei kartnudki eriti lennukist välja astumist. Igatahes oli see tunduvalt lihtsam kui mu kunagine benjihüpe. Ja vabalangemisel õigeid asendeid võtta oli jube lihtne - kas kiirendamiseks pea ees või aeglasemalt langemiseks kõhuliasend. Maa igatahes tuli suht kiiresti lähemale ja kohati paistis see läbi pilvede sellisena nagu maakera paistab kosmosest. 700 meetri peal oli juba liiga palju maju näha ja pidi langevarju lahti tegema. Aga eriti ei üllatanudki, et peale mitmekordset sangast tõmbamist see ei avanenudki. Suht loogiline, et minuga see pidi juhtuma. Milling arvas, et mis siis ikka, maandume mõlemad tema langevarjuga - võtsime siis kukkumise pealt üksteisel ümbert kinni ja avasime tema langevarju. Maandusime suht sujuvalt küllili kukkudes ja ma ei saanud üldse aru kuidas mingid langevarjurid ennast surnuks saavad kukkuda kui see hädamaandumine nii lihtne on.

Lennuväljal angaari sisenedes oli ukse peal turvakontrolliks Pahapill. Ma olin veel lõpp elevil, et minuga selline asi juhtus ja ma sellest nii iisilt valja tulin ja ajakirjandus oli ka huba huviliselt kohal. Kohal olid ka Reili ja Mari-Liis, kellega koos arvasime, et milline kokkusattumus, et me seal kõik kokku saime. Varsti selgus, et minu langevarju oli saboteerinud ja mingid nöörid läbi lõiganud Pahapilli armukade naine, kes arvas, et see oli lõpp soodus võimalus minust vabanemiseks. Ma ei saanud üldse aru, et miks ta minu peale armukade oli, sest Pahapilliga ma olin kohtunud viimasel ajal väga harva ja juhuslikult jaanipäeval ja Nightmanis ja siis ka ainult teretanud. Igatahes meenus ka Pahapillile, et naine oli talle enne õelnud, et tal mingi kaval plaan on. Naine pandi vangi ja Pahapillil oli sellest pohhui. Lõpuks istusime kõik koos reas pingi peal ja arutasime asja üle.

Selline unenägu siis. Sellest ma saan veel aru, et mingi langevarju teema - lugesin hiljuti Tehnika Maailmast langevarjuhüpetest ja öösel rääkisin telefoniga sukeldusmisest - et ekstreemspordid mõlemad. Aga kust tulid Milling ja Norman on täiesti arusaamatu. Rääkimata Pahapillist, keda ma pole sada aastat näinud, kuulnud ega mõelnud ja hoopiski rääkimata tema naisest keda ma olen elus vist üks kord kuskil poes kaugelt näinud.

Nyyd ma proovin unenagusid rohkem maletada ja akki moni jargmine kord kui ma vee all ujudes hingata saan, voi ma autot juhin tagaistme pealt voi auto pidurid ei toota, voi ma ei suuda telefoninumbrit 10 korda jarjest valida voi ei jaksa bussi trepist yles astuda, voi keskkoolis kain voi kiige pealt lendu hyppan, ma saan aru, et ma und naen ja siis akki laheb elu nii ponevaks, et ara voi enam oue minegi.